kategooriata

Aeg maha!

Hommik- Ärkan Annaga 08-09 üles. Vahetan mähkme, pesen pepu ära ja annan süüa. Seejärel pesen ennast, panen dressi selga ja valmistan endale miskit süüa. Mainin ära, et Anna söötmine võib aega võtta ka 45min. Söön ja taustaks käib Terevisioon, mida püüan Anna lalisemise kõrvalt jälgida, et päris maailmast välja lõigatud poleks.

Lõuna- Valvsa pilguga käin mööda tube ringi ja vaatan ega kuskil pole paksu tolmukihti või saapajälgi koridoris, pesemata nõusid või pesu. Teen voodi ära ja proovin lugeda mõnd minule huvipakkuvat blogi. Käes Anna söögiaeg, seejärel vahetan mähku ja valmistume õue minekuks. Jalutame 2.5-3h ja kodus tagasi oleme c.a 17.00 õhtul.

Õhtu- Sätin magava lapse veel teise tuppa aknaprao juurde ja lähen ise kööki õhtusööki valmistama ja nõusid pesema. K jõuab töölt koju, vahetame muljeid päevast ja sööme. Laps ärkab ja jällegi on aeg toitmiseks. Pesen nõud ja üle päeva paari on riideid vaja pesta, kuivama panna ning seejärel triikida. Proovin ise ka pesema jõuda, kuid tihtipeale ma otsustan muude tegevuste kasuks, näiteks ”The Liquidator” ja ”The Big Bang Theory” vaatamisele koos K-ga. Kell on silmapilgutuse ajal saanud 20.00 ja aeg on Annat hakata vannitama ja magama sättima. Enamasti tegeleb K lapsega ja mina vahin niisama ringi korraks ja jälgin, mis blogimaastikul toimub. 21.00 on Anna ”Good night” piim ja tuttu. Peale 21 midagi mõistliku enam teha ei jaksa üldiselt. Dokumentaalsarju  näiteks vaadata ei suuda, sest aju ei hooma enam keerulisi liitlauseid ega mahulist informatsiooni.

Hilisõhtu- 22.00-23.00 on hambapesu ning tuttu.

Mul on ka koolitööd, mis vaja teha ja aegajalt käin ikkagi kohapeal ka. Üritan beebi kõrvalt nüüd rohkem kooli jõuda ja varsti on ees praktika. Mulle meeldib puhtus ja organiseeritus seega käin ehk isegi liiga tihti üle kappidest ja sahtlitest ning korrastan neid pidevalt. Üritan ka võimalikult tihti kokku saada Kellyga, kellel on nüüd juba 6 kuune Kenert. Me oleme algusest peale palju suhelnud ja see mõjub mulle hästi. Tited saavad üksteist vahtida (või siis rusikatega vehkida), räägime oma toimetustest, lapse arengust, jagame teadmisi ja muud infot ning sööme kooki ja joome kohvi. Viimane kohe eriti meelepärane tegevus. Kuna ma ei käi kuskil väljas siis Kellyga kokku saamine on minu jaoks nagu peole minek. Pesen ilusti juuksed puhtaks ja panen selga midagi mugavat kuid mitte igapäevast, tõmban BB kreemi näkku ja minek. Või siis tuleb Kelly minule külla, emb kumb. Loomulikult ma ei täida päeval vaid Anna põhivajadusi nagu söök, mähku vahetus jne. Ma jutustan temaga, mängin, kaisutan ja võimlen temaga. Proovime järjepidevalt uusi asju ja tal on iga päevaga üha rohkem ja rohkem lugusid, mida mulle jutustada.

Niisiis, ma tahaks korraks aja maha võtta ja puhata. Ma ei mõtle puhkamise all päris seda, et soovin magada 8 tundi järjest või hommikuti tunnikese rohkem voodis vedeleda, kuid ka see oleks väga teretulnud. Ma mäletan tegelikult vägagi hästi, kuidas raseduse ajal ma vingusin, et mul on igav ja midagi teha pole ja liiga palju vaja aega ja bla bla bla. Kui ma saaksin ajas tagasi minna siis teeks iseendale ühe korraliku ”slap in the face”. Ikka on nii, et me tahame seda, mida meil parasjagu ei ole. Miks küll on inimloomad niiviisi ehitatud? Enivei…jah, ma käin igakuiselt depis, kulmudes ja paaris muud hoolduses aga ma ei saa nüüd öelda, et kuuma vahaga karvade eemaldamine intiimpiirkonnast üks mõnus puhkus oleks. K räägib, et ta on nõus ka last vaatama nädalavahetusel ja võin vabalt välja minna. Okei aga kuhu ja mida tegema? Lähen äkki päeval ja otsin endale hotellitoa, kus saan tund aega duššiall seista ja mõned tunnid mediteerida või vegeteerida pehmete linade vahel, mida mina pole pidanud pesema, triikima ega tekile ümber panema 🙂  Unistused, unistused.

Tõsiasi on see, et ega ma oskagi seal väljas enam midagi teha ega kuskile minna. Niikuinii ma mõtlen iga minut, mis kodus toimub ja huvitav, kas Anna saab aru, et mind pole ja kas ta igatseb mind. Mis isa lapsega parasjagu teeb ja raudselt ei tee ta Annaga neid asju mida tahaksin, et ta teeks või mis ma ise kodus teen temaga ja juba ongi häda käes. Seega ei saa ikka minna kuskile. Ühesõnaga jah olen küll peast soe kohati ja selleks olekski vaja hinge tõmmata ja olla niisama aga ma ju teadsin seda kõike ette, kui Anna tulemas oli. Sellega seoses ma juba vaikselt unistan uuest beebi(posist). I know, mis mul viga on? Uus laps ei tähenda, et mul rohkem aega tekib järsku, vastupidi. Seda jääb hoopistükkis vähemaks ja ”stressi” on poole rohkem.

Ei teagi, mis häda mul on aga midagi igal juhul on, sest ma leian end tihti olukorrast, kus ma ei ole rahul millegagi või kellegagi. Puudub õhin ja tuhin, positiivne laeng ja mõtlemine ja pigem tikub ligi negatiivsus ja selle asemel, et näha igas olukorras rõõmsaid värve , näen mina ikka halle vihmapilvi. Kui varem oli suurema hulga päevade sees mõni ”paha tuju” päev, siis nüüd  ”paha tuju” päevade vahel mõni hea päev ära eksinud.

Kas see on tavaline pereelu väikese lapsega? Või on tegu mingi haigusega? Või ma olen ise peast hull? Vot ei tea.

4 thoughts on “Aeg maha!

  1. Tüdrukud, selle nimi on tavaline rutiin, argipäev, pereelu. Lase lahti mõttest “ei tehta nii nagu mina tahan” ….sina tee nii nagu sina tahad ja teisel lase olla ja teha nii nagu tema õigeks peab, kui muutud liiga kontrollivaks ja surud oma tahtmist peale siis oled ise muserdatud ja teine ei tahagi enam üksi lapsega jääda….sest ta ei tee ju nagu talt oodatakse.

    Meeldib

    1. Ma olen selle koguaeg kodus olemisega üsna ”kontrolli friigiks” muutunud küll. Kuna ma kuskil mujal aega ei veeda siis iga käeliigutus on siin minu järgi ja ma tean alati, kus miski asi on ja mulle meeldib, kui on puhas, korras, organiseeritud. Kindlasti tuleb oma paarilist usaldada lapsega üksi jääma ja ei tohiks nõudmisi lakke seada. Peab kontrollima ennast.

      Meeldib

  2. Mulle mees pakkus, et ma läheks spasse ja magaks 😀 äkki peaks koos sinuga minema 😀 meil samad eesmärgid hahahhaa. Aga ja ma pōen ka, et kodus ei tehta mida ma tahan, et nad teeks …( mida vaja on ) 🙊

    Meeldib

    1. No ja nii on ka mõttetu minna kuskile, kui telefon käes, päris aru pidevalt, mis kodus toimub ja annad käsklusi, mis tegema peab ja siis koju tulles avastad, et midagi on tegemata, mis teha palusid ja oled jälle tõre ”house wife”
      Samas, kui oled natuke omaette olnud ja puhanud siis äkki alustad oma igapäevaste toimingutega naeratus näol. Ei tea, pole ju proovinud 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s