kategooriata

Minu suurim hirmude hirm

Nüüd juba mõned nädalad tagasi, kui Anna esimest korda ema juurde ööseks viisime juhtus selline asi….pühapäeva õhtul kuskil 20 paiku sõitsime ema juurest koju, laps oli tagaistmel. Ühekorraga keset kunstiakadeemia..teed? tegi Anna imelikku häält, nagu oleks köhinud ja aevastanud samal ajal, või oksendanud ja krooksutanud samal ajal. Enivei paar sekki hiljem oli jumala vaikus ja otsustasin end traksidest vabastada ja piiluda, mis ta teeb seal taga oma toolis. No see pilt…tühi pilk silmades, suust vahtu(ila) voolab, silmi ei pilgutanud, raputades ei mingitki reaktsiooni. Kõik käis nii kiiresti, et ma ei mäleta enam üksikasju, kuid nii kuis mäletan, nii kirjutan. Edasi karjatasin K-le, et laps ei reageeri ja ei liiguta. K jättis otsemaid sinna samma teeserva auto seisma, kahmasin lapse juba turvatoolist ära andsin K-le ja vajutasin 112, samal ajal otsisin aadressi, et võimalikult kiiresti seletada, kus me asume. Kristjan keeras sel ajal lapse tagurpidi ja hakkas rapputama…”Aune” ütles ta. ”Laps reageerib, kõik okei”. Kiiremas korras tahtsin Annat sülle ja kaisutada aga Kristjan ei lasknud oma sülest ära. Mina töinasin ja värisesin veel tükk aega. Kui lõpuks sain Anna sülle siis pigistasin teda üsna korralikult ja tükk aega. Läksime ikka kiirabisse, et olla kindlad, et lapsel kõik OK. Saime kinnitust, et peale seedehäirete lapsel miskit valesti ei ole ja ta on terve ja korras. Viiuuuhh! Läksime siis koju ja iga 5 mintsa tagant käisime teda kontrollimas ja vaatamas. Nädalaid on möödas sellest jubedast seigast ja siiani ma kontrollin teda autos iga mõne minuti tagant ja topin oma näpu talle nina alla, kui ta magab, et sooja hingeõhtu tunda. Iga köhatus või krooks koos väljaheitega ja ma olen välgukiirusel platsis ja sekundiga üleval ja juba valmis Annalt jalgadest haarama ja pea alaspidi teda raputama. Täiesti õudne, ma ütlen. Ma saan aru, et ega ta nüüd iga väiksemagi asja peale kohe sussid taeva poole ei lennuta aga see olukord, milles ma juba kord olnud olen, ma siiani ei tea, kas oli midagi häda või see oli erinevate asjade kokkulangevus, näiteks otsustas ta magada silmad lahti ja hammaste tuleku eel vahutas ta samaaegselt kui mürki saanud loom. Mõistatuseks see vaid jääbki aga mis peamine, kõik on HÄSTI. Midagi ei juhtunud ja Annal on tervis korras….peale seedehäirete. Ta on tõesti mu A ja O ja minu, kui ühe ema õnn on see, kui mu laps on elus, terve ja rõõmus.

 

img_3188

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s