sünnitusjärgne

Rasedus-, ja sünnitusjärgne aeg.

Eile, 23. märtsil sai täpselt 5 kuud sellest päevast, kui Annabel sündis. Aeg tõepoolest lendab, sest rasedana olles tundus mulle 5 kuud justkui terve igavik. Ilmselt oli asi sellest, et just need esimesed 5 kuud ma elasin wc poti najal ja oksendades. Kuid järgnevad 4 kuud samuti venisid, kui tatt. Okei..septembris alustasin ma õppimist Majanduskoolis ja siis alustasin ka blogi kirjutamist, mis tõid minu muidu igavatesse päevadesse natukene värve. Olin väga õnnelik, et sain neljal päeval nädalas võtta sihi Tallinna Majanduskooli ja õppida ning suhelda inimestega. Enda blogis sain kurta rasedusvaevuste üle ja üldse kirjutada kõigest, mis raseda peas ja kehas toimub. See õnn sai kesta ligikaudu 2 kuud, sest oktoobri lõpus nimelt sündis Anna.

Sellest hetkest kogu meie senine teada olev ja mugav elukorraldus muutus. Muutused toimusid ka kehas (päris suured) ja muutused toimusid kindlasti ka peas. Esiteks oli just toimunud sünnitus, mis kokku valudega kestis c.a 20h (kui arvestada kodus valutamist) ja tunni aja jooksul oli kõige intiimsem piirkond suurenenud ja laienenud ebareaalselt suureks ja sealt tuli välja pisikene, samas (arvestades intiimpiirkonda) tohutult suur väike inimene. Ega siis kõik sellega lõppenud-järgnevad tunnid olid kehale rasked ja kõik andis korralikult tunda veel kuskil 2 nädalat ja minul läks veel hästi, sest tehti vaid 2 iluõmblust. Mõnel tehakse neid umbes miljon ja lahklihad rebenevad ja emakad rebenevad jne. Minul seda kõike ei olnud aga püsti tõustes oli ikka tunne nagu oleks just poole kehaga rongi alla jäänud. Nagu öeldud, siis 2 nädalat oli veel see kriitiline aeg, kus liikuda, tualetis käia, last tõsta, istuda oli ebamugav ja valulik. Peale seda olid niidid paranenud ja valus enam ei olnud, siis riivas üldpilti välimus, mis ei olnud sugugi sarnane sellele pildile, mida võis näha enne rasedust.

Lemmik rõivad olid dressid ja lõdva püksikummiga retuusid…jah just, käisin ringi lõdva püksikummiga and I liked it 🙂 Selline aeg kestis kuskil 2-3 kuud ja 4ndaks kuuks sai jalga pressitud juba 36 suurus teksapüksid. Olgu öeldud, et enne rasedust kandsin enamjaolt just 36 suuruses riideid, mõned olid ka 38. Peale rasedust muretsesin endale ka Reservedist ühed venivad püksid kõrge pihaga ja musta värvi , mis olid lausa 40 suurus. Õnneks kaua ma neid ei kandnud ja nüüdseks saan juba kenasti enamus oma vanu pükse kanda. Eks seal 4nda kuu kanti ma hakkasin end tundma paremini ja rohkem iseendana, kuigi miski mu kehas ei ole enam endine. Suureks muudatused on kindlasti RINNAD, mis enne rasedust olid suurem B või väiksem C korv, kuid nüüd on saavutanud sellise tagasihoidliku B korvi ja ma olen üsna kindel, et saan selga panna ka A korvi, kuid ma keeldun seda tegemast kategooriliselt. See on nüüd üks asi, mida ma enam muuta ei saa. Või noh, saan aga selleks läheb vaja 3000 euri ja üht operatsiooni. Teine suur muudatus on mu tagumik, millel enne oli vormi ja kuju ning kohati soovisin isegi, et see oleks veidi väiksem. No nüüd ei ole kindlasti alles enam midagi…ei kuju, vormi ega sisu.

Jee rasedus ja sünnitamine ja kogu see lapse saamise protseduur ruulib ikka sajaga! Jah, on neid naisi, kes on peale paari kuud endised ja midagi silmatorkavat muutunud ei ole..kaal on sama, nahk tagasi tõmbunud, tagumik prink ja rinnad vaat, et suuremad, kui enne. Nojah, mina ei ole üks nendest! Loomulikult on lapse saamine ime, ma ei väidagi vastupidist. Ma tahan veel lapsi saada ja pean selleks kogu selle kadalipu uuesti läbi käima, kui juhuslikult kurg mulle seda uut beebit tuua ei soovi 🙂 Oma endise kehaga aga võin igaveseks hüvasti jätta…prink rind, kitsas alumine korrus, venitusarmideta keha jne.

Ise saan niipalju teha, et liigun piisavalt, treenin oma lihaseid, söön mitmekülgselt ja tervislikult ja teen kegeli ehk vaagnapõhjalihaste harjutusi. Elan oma elu edasi ja muretsen toekamad rinnakad ning loodan tulevikus parimat. Ei või ette teada, mida toob endaga kaasa järgmine rasedus ja sünnitus aga , kui pääsen natuke kergemalt, siis on hästi. Kui peaks samamoodi minema, jääks ka vast rahule…oma A korviga läheks siiski opile ja oletame, et võtan 30 kg juurde, saan räiged tiigritriibud, rebenen igast august, lõpuks tehakse keiser ja näritakse rinnad katki siis on ilmselt vaja hakata kellelegi maksma, et ma end uuesti naisena tunda saaksin…kas psühholoogidele, ilukirurgidele, vahet pole. Olen siit-sealt nüüd kuulnud, kuidas naised peale sünnitust aastaid rannas ei käi, päevavalges end riidest lahti ei võta, armatsedes peavad tuled kustus olema ja liibuvate kleidikeste asemel kantakse kartulikotte ning kadunud on igasugune enesekindlus ja enesearmastus. Lõpuks jätavad mehed maha ja kes teab veel mida. NB: need on loomulikult äärmuslikud näited, kuid siiski on need elust enesest.

illustreeriv2illustreesiv

Pildid on illustreerivad ja võetud internetist. Jade Beall on fotograaf, kes on jäädvustanud “naise keha peale lapse sündi”. Tema tööd leiad SIIT.

 

20170317_093255042_iOS20170306_071631000_iOS

Kuna mul pole täispikka peeglit kodus siis pole mul ka paremaid pilte hetkel. Pikas kleidis pildilt aga võib näha, et käevarred on jämedad, nägu ümar ja no kleit varjab kõhu ära. Basseini pildil sama-käevarred jämedad. TRENNI-TRENNI-TRENNI ja vähem kooki, šokolaadi 😀

 

Millised muudatused teie välimuses ja enesetundes leidsid aset peale lapse(laste) sündi? Kuidas võtsid vastu oma uue keha ja kas leppisid  olukorraga?

4 thoughts on “Rasedus-, ja sünnitusjärgne aeg.

  1. Oh muutused on ikka jõhkrad, tahaks muidugi vana keha tagasi, ilusaid rindasid ja ilma venitusarmideta keha. Nagu on see väljend, et tunne oma tiigritriipude üle uhkust. No mina küll ei tunne. Naised on selle väljendi, enda lohutuseks ainult välja mõelnud. Aga minu jaoks on see ajuvaba, ei hakka kunagi nende üle uhkust tundma. See on ikka jube milline keha on ja minul on ikka eriti “hästi läinud” rinnad ka neid üleni täis. Pluss minu B korvist sai mingi A korv ja suht väljaveninud. Seda nüüd peale kahte rasedust ja sünnitust. Ilmselt kui peaksin kunagi veel lapse saama ei jää rindadest midagi alles. Nendest ongi ilmselt kõige rohkem kahju. Ilmselgelt ei ole enam kunagi ma oma kehaga rahul, kuna suuremaid rindasid enam ei saa ja venitusarmid ei kao ka kuskile. Ning need asjad jäävad alati segama.

    Meeldib

  2. Päris kurb, et sellist sisendit jagad… Kindlasti on rasedusega kaasnevad omad plussid ja miinused, aga kõik on mööduv ja enesekindlus on Sinu sees mitte Sinu kehas, Sinu hing on see mis paneb särama kõik “tiigritriibud” ja aitab kaasa kiirema “paranemiseni”.

    Leia see jõud enda sees, lihtsalt mõtle kui palju Naisi (tulevasi emasid) Sinu blogi loeb, vastutus on suur 🙂
    Aitäh, et lugu jagad, aga tea, et kõik hakkab mõtlemisest, absoluutselt kõik… what you seek is seeking You!

    Ning kõigile tulevastele Emadele, rasedus on üks suurimaid imesid ja kingitusi! Valu, haavad, keha muutused- kõik on mööduv, aga laps on Sinuga igavesti 🙂

    Palju jõudu, elurõõmu ja sära Sulle!

    Meeldib

    1. Olen sinuga nõus, rasedus ja sünnitus ja laps ongi üks suur ime ja iga päev oma pisikest vaadates, olen õnnelik ja uhke enda üle. Minu mõte ei olnud kellelegi midagi negatiivset sisendada, sest olgu, kuidas on aga minu plaan on siiski ka teine ja ehk kolmaski laps siia ilmale tuua. Paraku ei ole kõik naised oma mõttetasandil nii tugevad, et suudaksid kõiki tagajärgi positiivseks muuta vaid mõtlemisega. Mõned langevad masendusse, teistel depressioon ja nad vajavad välist abi, et enda murest üle olla ja saada tagasi enesekindlus selleks, et enda keha taas armastama hakata. Minul on paljuski hästi läinud, kuigi ma ei ole siiani peale 5 kuud harjunud selle pildiga, mida ma peegist iga päev näen. On päevi, kus mõtlen , et ei ole hullu ja on ka neid päevi, kus kurvastan natukene rohkem, muidugi olen saanud ka märkuseid, et ma pole enam endine. Seda on raske kuulata ja omaks võtta. Naised on ühed äraütlemata tugevad ja ägedad isendid, see on lausa uskumatu, mida kõike nad suudavad ära teha. Aitäh sulle ja palju sära sullegi! 🙂

      Meeldib

    2. Keha muutused küll nüüd mööduvad pole. Rinnad enam suuremaks ei kasva, venitusarmidest enam lahti ei saa ja nahk ei pruugi ka enam kunagi piisavalt tagasi tõmmata.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s