aktuaalne · shoppamine

Lastega shoppama!? VOL2

Oeh…ma olen oma eelmise postituse (leiad SIIT) kohta saanud VÄGA palju tagasisidet. On inimesi, kes lugesid postituse ennem “mõtlematult lahmamist” läbi ja vastasid ning oli ka neid, kes ilmselt pealkirjast ja esimestest lausetest kaugemale ei näinud. Samuti oli ka neid, kes enese jaoks selekteerisid üksikuid sõnu, mis tekitasid üleüldise halva maigu ja veendunult jäid raiuma oma arvamust. Vähemalt ma ise arvan nii, sest kuidas muidu sellised arvamused tekkida said nagu:

  • “Kõigil ei ole see võimalik ja ma arvan, et pole okei kui inimene ei peab kuni laste kooli minekuni ainult internetist tellides katseeksitusmeetodil endale rõivaid valima (jumal kaitsku selle eest kui tal veel kiire on mõne asjaga), sest ausalt kui sa oled üksikvanem ilma lisaabita ja ilmselt ka keerulisemas majanduslikus olukorras siis need üksikud korrad kui on vaja/tahad välja minna… noh need korrad ilmselt pole need et maksan lapsehoidjale, et saada poodi shoppingule.”

Ma copisin ühe kommentaari, aga seal oli mitmeid ja mitmeid veel selle kohta, kuidas see on lollus, et lapsi poodi kaasa võtta ei tohi ja teenindajad, kes ei oska tegeleda lastega, ei ole pädevad, emadel on ka õigused ja see, et nad sünnitanud on, ei saa ole nende “kurb saatus” ja elu ei saa elamata jääda vaid sellepärast, et lapsed on jne jne.

Lõpuks juba hakati isiklikult lahkama minu pereelu ja öeldi lausa, et ma enda last ei kasvatagi üldse. Kuidas ma saan siis teisi emasid niiviisi maha teha? Kas peaks kõik asjad tellima kuni lapse kooli minekuni netist ja kas shoppamas ei tohi käia, kui ei ole last kellelegi ära anda ja lapse isa on tööl? 🙂

Tahan natukene lahti rääkida oma postitust, mille ajendil see kirjutatud sai ja mis ma siis ikkagi sellega öelda soovin.

Esimene lõik:

Kuna olen ise töötanud riidepoes, toidupoes ja olen ise ka poodide külastaja ja käin aegajalt endale ostmas riideid ja toitu ning mul on ka laps, siis pean end pädevaks rääkima lastega poodides käimisest. Siinkohal mainin ära, et juttu tuleb peamiselt ikkagi lastest vanuses 2-7a. Pisikesed beebid enamus ajast magavad ja nende juuresolek poes ei sega ilmset kedagi v.a juhul, kui vankrid seisavad keset teed lihtsalt ees. No ja, kui sa tassid pisikese beebi, kes on paksult riides, poodi hauduma sinna, siis see ei ole ka okei.

Mul on endal laps, ma olen töödanud riidepoes, kleidipoes, toidupoes. Leidsin, et ma võin sõna võtta. Keegi kirjutas, et emad oskavad oma lapsi riidesse panna nii, et neil ei ole poes olles palav…hmmmm. Okei…pisikesed lapsed vankrites paksudes kombedes kõlab juba väga palavalt. Piisab vaid näpu lapse kaelale/sejale panemisest ja saab aru, kas lapsel on palav. Kui läks juba õhetab näost, siis on ka see märk, et ta haudub oma kehamahlade sees. Pange ennast beebide ja üldse laste olukorda, kes tund-kaks talvekombedes siseruumides olema peavad…endal hakkab ka palav ja paha ju. 

Teine lõik:

Hea, et ma eile ei kirjutanud seda postitust, sest siis ma ilmselt vihahoos oleks ilmselt kukkunud karjuma. Üldiselt oli mul eile enesetunne ka nats kehvavõitu, ma olin vähe maganud ja pea valutas ja see süvendas kindlasti minu paha meeleolu lapsi poodi tarinud emade suhtes.

Ma olin tõesti samal päeval, kui ma tööl olin, väsinud ja enesetunne oli halb. See võis süvendada minu emotsioone, kuid sellegi poolest ei olnud ma kellegi peale kuri ja ei hakanud valjuhäälselt emasid poes “korrale” kutsuma. 

Kolmas lõik:

Asja juurde….olin mina poes (kleidipoes) tööl, tegelesin peamiselt garderoobi juures klientide nõustamisega, aitamisega ja stangedelt proovitud kleitide saali tagasi tassimisega ja minu tööd sõna otseses mõttes segasid lapsed. Lapsed on lapsed ja nende koht ei ole poes shoppamas, seega olin ma vihane hoopis nende emade peale, kes otsustasid oma 2 aastaste lastega kleidipoodi kleite (ikka mitmuses) proovima tulla ja selleks ajaks jätsid oma lapsed järelvalveta.  Kleitidelt ikka pudeneb litreid, kivikesi, pärleid ja muud ning üks pisike jooksis ja otsis põrandalt just neid pärlikesi ja seejärel toppis neid omale suhu. Õnneks ema avastas ja käskis selle suust ära võtta ja seejärel VISATA PÕRANDALE TAGASI!! WTF!  Mina oleks tahtnud teada, mis selle ema peas küll toimus, et ta palus selle põrandale tagasi visata. Et järgmisel hetkel, kui ta pilgu lapselt pöörab, ta saab ikka sellesamuse pärlikese üles otsida ja uuesti suhu toppida ja seekord alla neelata??

Kliente oli palju, tööd oli palju. Emad olid proovikates ja lapsed jooksid ringi ning toppisid maast leitud pärleid jms suhu. A) laps võib tõsist kahju saada võõrkehade allaneelamisel B) See on ebasanitaarne C) Lapsed ei peaks poes omapäi jääma D) Ema palus oma lapsel “prügi” tagasi põrandale visata (sellega andes märku lapsele, et nii võibki asju maha visata ja samas andes võimaluse lapsel uuesti see maast korjata ja suhu pista) 

Neljas lõik:

Pikki maxikleite oma kohtadele tagasi viies jooksis üks väike laps mulle täpselt otsa. Võin ausalt öelda, et meil mõlemal vedas, sest, kui ma oleks lapsele otsa kukkunud, oleksin ilmselt süüdlaseks jäänud mina (alles siis, kui lapsega midagi juhtub, tuleb välja emalõvi) ja lapsel, sest ilmselt ei oleks väga mõnus olnud, kui üks 60 kilone naine talle peale kukkub koos kleidihunnikuga. Taas tekib küsimus “Miks?” Miks te jätate oma väikesed lapsed poe peale “hullama” ise muretult järgmiseks peoks või kes teab milleks ilusat hilpu välja valides? Kas see ei tundu hoolimatu ja ei näita vastutustundetust?

Ma peaaegu kukkusin oma 5-6 maxikleidiga 3-4 aastasele otsa, sest ta jooksis poes pea laiali ringi, ema teadmata kadunud. 

Viies lõik:

Kolmas kord kokkupuude lapsega, kes lihtsalt pistis röökima….häiritud oli teenindajate töö, kindlasti häiris see ka teisi kliente, kes omavahel tahtsid midagi arutada või rahus oma kleite proovida. Ta ilmselgelt ei olnud nõus istuma ühe koha peal ja tegema mittemidagi ja seetõttu hakkas ta nutma, et välja näidata oma rahulolematust. Mis ongi tegelikult ju õige, sest lapse koht ei ole kuskil poes emaga kaasas jõlkuda. Ta on väike laps, kellele on sisse kodeeritud asjade uudistamine, katsumine, mängimine, jooksmine, tähelepanu, kõik, mis sillerdab ja särav on vaja suhu toppida. Laps ei peagi istuma vaikselt ühe koha peal ja ootama oma ema ja veelvähem ei pea ta aru saama sellest, miks ta peab vagusi istuma ja passima ja miks ta ei tohi ringi joosta ja suvalisi asju suhu toppida. Sinu, kui ema kohustus on hoida oma last, valvata teda ja mitte solgutada ringi mööda poode.

Lapsel oli seljas paks jope ja ta oli juba üksjagu seal poes pidanud oma ema “ootama”. Kindlasti üle tunni ja jällegi viibis ema riidekabiinis kleite proovimas ja laps jooksis ringi ja nuttis. Mul hakkas temast kahju, tal oli kindlasti palav ja tal hakkas igav. Keegi ei rääkinud temaga, keegi ei võtnud teda riidekabiini kaasa, keegi ei võtnud tal jopet seljast, keegi ei küsinud, kas ta tahab ja jaksab seal olla. Klienditeenindajaid oli 2 ja mõlemad olid pidevalt rakkes klientide ja kleitidega, seega ei olnud minutikski aega, et lapsega jutustada. 

Kuues lõik:

Ma ei ole nõus sellega ja  mul on tunne, et need emad on kuskilt kõrgelt pea peale kukkunud või neid lihtsalt ei huvita oma lapse heaolu, kui nad niiviisi jätavad oma lapsi hooletult poe peale jõlkuma ja “pahandusi” tegema ja mittesöödavaid esemeid põrandalt suhu toppima. Kui sa tahad minna shoppama, palun jäta oma laps mehega koju või kutsu kasvõi vanaema vaatama mitte ära tari vaest last kaasa mitmeteks tundideks igavlema! Viimases hädas võta kaasa keegi, kes hoiab silma peal lapsel/lastel samal ajal, kui sa proovikabiinis midagi proovimas oled.

Joonega alla tõmmatud lause võib olla üleliigne! Vabandust. Ma otseses mõttes kirjutasin, et laste heaolu jääb tahaplaanile, kui vanemad jätavad nad poes järelvalveta ja tähelepanuta. Tõin välja einevad võimalused, kas jätta laps koju isaga või kutsuda keegi vaatama last, et teda mitte tundideks endaga kaasa igavlema võtta. Võta kaasa keegi poodi, kes saab lapsel silma peal hoida, kui sa oled kabiinis riideid proovimas. – Mis siin arusaamatuks jäi?

Seitsmes lõik:

Kui lapsed on hästi kasvatatud ja oskavad viisakalt käituda siis miks mitte…mõni harv tundepuhang poes ei peaks küll kellegi kulmu kergitama, kui aga esineb selline olukord, mis ülal nimetatud on, siis tõesti on targem lapsed koju jätta.

Mis siin arusaamatuks jäi?

Kaheksas lõik:

PS: Ma ei leia mitte ainsamatki poolt argumenti, miks võiks, peaks, tohiks oma pisikesi ja koolieelikuid kaasas tarima shoppamise eesmärgil. Mitte ainsamatki! Ma ei plaani seda ise kunagi teha ja ma vaatan viltu neile, kes poodides oma lapsed hooletult jätavad ja kes laseb neid lihtsalt karjuda, nutta ja röökida ent samal ajal teevad proovikates selfisid oma võimalikust uuest peokleidist. Söögipoes on nats teine asi, kuid ka siis vabandaks kaas- ostlejate ees ja prooviks kiiremas korras poest lahkuda, kui laps tõsiselt jonnib ja pulka viskab.

Toon spetsiaalselt välja, et vaatan viltu lapsevanematele, kes oma lapsed hooletult jätavad ja lasevad neil karjuda, nutta, röökida ent samal ajal tegelevad oma asjadega edasi ning ei reageeri lapse käitumisele. Toon välja, et söögipoes on teine asi, kuid ka siis lapse suure jonnimise ja pulka viskamise korral ma prooviks kiiremas korras poest välja pääseda. Seda juba enda närvide pärast aga see on minu arvamus. 

 

8461da6c5f7c675d4af992531881da6b_oh-my-god-meme-face-image-at-oh-my-gosh-meme_1680-1050

Lõppkokkuvõttes tahtsin teada teie arvamust üleüldse igasugusest poodlemisest koos lastega. Selle asemel sain omajagu sõimu hoopis mingitel muudel teemadel.

Loomulikult sain ka neutraalseid ja head tagasisidet ning palju räägiti oma kogemustest poodlemisest koos lastega. Vot see on fun ja mul on hea meel arutada inimestega aktiivsete küsimuste üle ja jagada koos oma kogemusi. Keep it up 😉

NB:

  • Ma ei arva, et ükski ema ja üldse lapsevanem ei tohi oma 2-7a lapsi poodi kaasa võtta. Ma käin ise Annabeliga (6 kuud vana) toidupoes ja vahel käin läbi ka ntx reservedist või H&M-ist. Samuti käin aegajalt Paavli kaltsukas häid leide otsimas. Ma arvestan poes Annaga ja üldjuhul käin suts sisse ja suts välja ja proovima ma küll ei lähe ja last omaette ei jäta.
  • Minu laps ka aegajalt(väga harva tegelikult) nutab poes-so what? Aga, kui ta nimme jonnib või ikka tõsiselt südant lõhestavalt nutab siis ma viivitamatult tegelen temaga ja juba iseenda närvide pärast proovin kiiresti poest vehkat teha. Kuidas ma ikka edasi oma poodlemist jätkan, kui laps nutab või viskab pulka maas? Jutt käis vanematest, kes olenemata olukorrast siiski jätkavad oma tegevustega ja “ei tee väljagi” lapsest.
  • Toidupood ja lastele riiete ostmiseks vajalikud poeskäigus on paratamatult vajalikud ja kuidas laps muidu õpib, kui teda ei võeta poodi kaasa ja ei õpetata? Aga pikematele shopingutuuridele, näiteks enesele kleidi ostmine jms mis võtab(võib võtta) tunde ja kogu sinu tähelepanu, mina last  kaasa ei võtaks ja arvan, et ka teised ei peaks seda tegema. Miks? Sest laps tüdineb ja tahab joosta, mängida, suhelda ja ta on püsimatu. Tal on pigem ebameeldiv kaasas jõlkuda. Selleks võiks olla näiteks kaasas mees, sõbranna, pereliige -no alati leiab võimaluse, kuidas minna mitmeks tunniks shoppama ilma lapseta.

 

Ma vabandan, kui olen kedagi solvanud, halvustanud, ebatäpne olnud või jätnud midagi lahti seletamata.  Sincere apologies

 

Uus katse….Millised on teie kogemusted ostlemisel/poodlemisel/shoppamisel koos lastega?

3 thoughts on “Lastega shoppama!? VOL2

  1. Väga õige jutt! Nagu sa ka ise seletasid, siis on väga erinev, kui emal on vaja kiirelt 1-2 asja osta (ja enne siis proovida)- siis võtadki lapse kaasa riietekabiini ja mõtled ka välja tegevuse, et last/lapsi lõbustada. Teine asi, kui ema tahab lihtsalt 10 asja proovida ja lapsed jooksevad ja karjuvad. Teised kliendid ei pea taluma karjumist ega laste jooksmist. Samuti pole klienditeenindaja lapsehoidja- tema töö on kliente abistada kaupluses müügil olevate riietega.

    Mul endal on hetkel 2aastane ja teine laps tulekul. Olen ka kiiresti käinud vahepeal riietepoes, aga kui laps ikka nutma hakkab ja muul moel ei rahune, siis lähengi minema. Toidupoes käin ka mitu korda nädalas lapsega- alati saab valida aja, mil lapsel on hea tuju, ja otsida ka lapsele tegevust, et tal igav ei hakka.
    Juuksurisse ei võtaks ma last kunagi kaasa- mul läheb enamasti ikka 2h ja ma tean, et laps seda aega vastu ei pea, kui peab üksi seal istuma. Juuksurisse minekut planeerin ikka natuke ette, kas siis nt laupäeval või õhtul, kui lapse isa on kodus või palun tuttavat, et valvaks last. Ma ise ei viitsiks passida, kui keegi istub 2h juuksuris, mida siis lapsest rääkida?

    Liked by 1 person

  2. Väikeste lastega on raske poes käia, kuid kui pole hoidjaid võtta on vaja käia, siis ka lähen. Olen käinud proovimas omale riideid ja kui laps lepib olen jätnud teenindajaga. Ka teenindajal peaks olema huvi, et ma sinna poodi tagasi läheksin. Kui mind lapsega sinna ei soovita, siis hiljem üksi ka ei lähe. Ma elan väikeses linnas.

    Jonniva lapse käitumise kohta võiksid ise lugeda enne kui kritiseerid vanema käitumist, kes ei reageeri lapse jonnile.

    Ja nuttev laps poes ei peaks ühte teenindajat häirima. Hea teenindaja leiab hetke, et abiks olla. Olen ka ise teenindajana töötanud ja mul on väikelastega kogemuis üle 10 aasta. Olukordi on erinevaid ja asjasse süüvimata kritiseerida on inetu.

    Jah, ei pea lastega poes shoppama tunde. Samas ka juuksuris võib minna tunde, lapsed on mul ka seal kaasas olnud ja nutnud jne. Ma valin poed, kus on minul ja minu lastel hea käia. Olgu siis toidupood või kleidipood. Olen sunnitud enamuse asjast oma lastega üksi toimetama- vanavanemad töötavad, laste isa töötab perest eemal. Mina nii kriitiliselt ei suhtuks kogu sellesse lastega poes käimisesse.

    Meeldib

    1. Ma ei olegi kriitiline a) kogu lastega poes käimisse b) Miks sa arvad, et mul klienditeenindaja või ostlejana ei ole piisavalt kogemust või teadmist, mis põhjusel ja miks on lapsi toodud poodidesse igavlema? On suur vahe, kas ühel emal on “vaja” minna või ta lihtsalt “tahab”. olen ka korra võtnud lapse juuksurisse kaasa, ta hakkas lahinal nutma ja pidin keset teenust lahkuma, sest lapsel ei olnud mugav. Rohkem seda viga ei tee, üks asi on see, et teenindajad on kogu olukorra vältel ise abivalmid ja rahulikud aga endal on ju ka ebamugav, kui üle lapse nutu ja jonnimise näiteks ei saa rahulikult keskenduda või ei kuule, mida teenindaja räägib.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s