migreen

Elu migreeniga

c0f73a2ffd0645c833abef5251d23f4b

 

Mis on migreen? Milline on elu migreeniga? Sellest ma täna kirjutangi siin. Kindlasti leidub kuskil ka minu saatusekaaslasi ja teised, kes ei ole kokku puutunud migreeniga saavad teada, mida see täpselt endast kujutab. Migreen ei ole LIHTSALT peavalu, millega inimesed jonnivad ja koolist ning töölt vabastust soovivad. See on tõsine ning elukvaliteeti langetav haigus/probleem. Kõigepealt seletangi lahti, mis see on. Info sain SIIT leheküljelt.

Kuidas erineb migreen tavalisest peavalust?

Migreen on elukvaliteeti langetav haigus, millele on iseloomulikud mõõdukad või väga tugevad peavaluhood koos mitmete teiste kaasuvate sümptomitega.

Harjumuspäraselt kirjeldatakse migreeni kui ühepoolset pulseerivat peavalu, millele võivad eelneda erinevad eelsümptomid ehk aurad ning kaasuda iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Lisaks esineb sageli lõhnakartust ja hoo ajal ei talu inimene isegi tavapärast füüsilist tegevust (juba trepist üles minek või rahulik jalutuskäik süvendavad peavalu). Migreenihoo ajal võib inimene muutuda voodihaigeks.

Migreen on niivõrd levinud haigus, et seda peetakse sagedaseimaks neuroloogiliseks patoloogiaks. Migreen ületab oma levimuse poolest teisi närvihaigusi arvestatava varuga. Nii Euroopa riikides kui ka mujal maailmas läbiviidud uuringud räägivad seda keelt, et naistest kannatab migreeni all umbes 15% ja meestest kuni 8%. Seega üldlevinud arvamus, et migreen on naiste haigus, päris paika ei pea – naisi on migreeni all kannatajate seas kindlasti enamus, kuid ainult naistele omase haigusega tegu ei ole.

Mitte ainult levimus ei tee migreenist niivõrd olulist haigust, vaid ka fakt, et tegu on sellise haigusega, mis oluliselt langetab inimeste elukvaliteeti. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Nii näiteks läheb migreeni tõttu igal aastal 1000 töötava inimese kohta kaduma 270 tööpäeva. Rääkimata väljalangemisest kodusest ja muust sotsiaalsest elust.

Põhilised migreeni vormid

Tähelepanelik lugeja pani tähele, et tekkis kaks erinevat mõistet – aurata ja auraga migreen. Need on kaks sagedasemat ja põhilist migreeni vormi. Erinevus seisneb selles, et peavalule koos ülalkirjeldatud kaassümptomitega võib auraga migreeni korral tekkida rida nn eelkaebusi. Migreeni aura kestab minuteid, kuid tavaliselt mitte üle 60 minuti. Aurasid võib jaotada sensoorseteks ja motoorseteks. Sensoorsed aurad on sagedasemad ning enamasti, kuid mitte alati, on tegu erinevate nägemishäiretega. Teised sensoorsed aurad võivad seisneda tuimuse, „sipelgate jooksu„ jms tunnetes. Motoorsetest võib esile tuua näiteks ühe kehapoole jäsemete nõrkust, kusjuures selliste motoorsete ilmingutega migreeni nimetatakse hemipleegiliseks ning see võib olla kas perekondlik või mitte. Perekondlikul hemipleegilisel migreenil on avastatud kindlaid geenmutatsioone, mis on seostatavad selle migreeni vormiga.

Naistel kipub mõnikord migreen olema seotud menstruatsiooniga – sõltuvalt sellest, kui tihedalt ja missuguses menstruatsiooni faasis migreenihood tekivad, võib eristada nii menstruaalset kui menstruatsiooniga seotud migreeni. Nende mõlema puhul räägitakse migreeni alavormidest. Krooniline migreen kujuneb välja n-ö tavapärasest migreenist aja jooksul. Seetõttu peetakse meie ajal kroonilist migreeni migreeni tüsistuseks.

Kuigi oma iseloomu poolest eristub migreen teistest peavalu vormidest, on teatud olukordi, mil teine peavalu võib olla migreenile sarnane. Teistpidi vaadates – kergemad migreenihood ei sisalda alati paljusid migreeni tunnuseid, mistõttu võib sellisel juhul tekkida kahtlus, et tegu on hoopis muu peavalu vormiga. Kõige enam tuleb migreeni eristada pingetüüpi peavalust, mis oma olemuselt on kergem väiksemate kaaskaebustega peavalu. Seetõttu võivad kergemad migreenihood mõnikord meenutada just pingetüüpi peavalu. Ühepoolsetest tugevatest peavaludest tuleb migreeni eristada nn kobarpeavalust. Viimase korral kujuneb sageli välja peavaluhoogude ajaline muster – kobaratena. Kuigi hood ise on lühemad, on need väga tugevad ja valuga kaasuvad samal poolel erinevad autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioonile omased nähud – pisaratevool, silmalau turse, silma punetus, ninakinnisus jms. Kahtluste korral tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab õige diagnoosi ning teostab vajadusel täiendavaid uuringuid.

Kuidas aidata iseennast?

Kuna migreeni kõige häirivam faas on ikka valu, siis alustatakse teema käsitlemist tavapäraselt valu kupeerimisest. Arvestades migreeni tekemehhanisme, on suhteliselt vähetõenäoline, et valuhoog möödub kiirelt ilma ravimiteta. Kergemate migreenihoogude puhul aitavad sageli käsimüügiravimid – paratsetamool, mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (näiteks ibuprofeen) on sellistel juhtudel esimese valiku ravimid. Alles siis, kui on teada, et migreenihoog ei allu nendele rohtudele, tuleb kaaluda spetsiifilisemate ravimite kasutamist. Hetkel on need grupp ravimeid, mida nimetatakse triptaanideks. Tegu on retseptiravimitega, mis tähendab seda, et nende kasutamise peab enne heaks kiitma arst, kes hindab olemasolevaid näidustusi ja kontrollib vastunäidustuste puudumist.

Migreeni ravi pole ainult tablett! On terve rida soovitusi, mis ei ole seotud medikamentidega ning alustada tuleb valu põhjuste välja selgitamisest. Esiteks – sageli on migreenil esilekutsuvaid faktoreid. Need võivad olla seotud sellega, mida inimene sööb-joob: vein, juust, oad, šokolaad on vaid mõned näited. Oluline on neid vältida vaid sellisel juhul, kui nad tõesti kutsuvad teil migreeni atakke esile. Täpselt sama kehtib ka teiste esilekutsuvate faktorite suhtes (stress, pingelangus, ilmastikumuutused ja paljud teised faktorid). Enda ja oma haiguse tundmine aitab neid vältida.

Teiseks – on tõestatud, et regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud migreenihoogude sageduse langusega. Regulaarsuse all mõeldakse sellist treeningkoormust, mille korral seda tehakse vähemalt paar korda nädalas. Seejuures pole just kõige olulisem rakendatav koormus, vaid pigem emotsioon, mille inimene sellest saab. Teisisõnu – see peab inimesele meeldima! Juhul, kui olete raskustes tegevuse valikul, aitab kvalifitseeritud füsioterapeut, kes koostab sobiva võimlemisprogrammi, mis arvestab tervislikku seisundit ja reaalseid võimalusi.

Kolmandaks – psühholoogiline abi. Seda vajavad peamiselt need, kelle migreen on keskmisest raskem või tegu on kroonilise migreeniga. Põhjendus otsida abi psühholoogilt peitub selles, et ka need lihtsad soovitused, mida võib anda psühholoog, ei pruugi olla sellised, mille peale inimene ise tuleb. Terviklikult nimetatakse seda kognitiiv-käitumuslikuks teraapiaks.

Minul on auraga migreen välja diagnoositud juba põhikoolis, kui ma ei eksi siis 5-6 klassis….aga võin ka siinkohal eksida. Igaljuhul mäletan, et meeletud peavalud on mind kimbutanud aegade algusest peale ehk sellest ajast, kui ma üldse midagi mäletan.

Migreen algab mul silmanägemise osalise kadumisega, silmade välinurgad on pimedad ja otse ees hakkab pilt ringi käima. Mõnikord, kui inimene liiga kiiresti püsti tõuseb, või viskab hundiratast, on pea alaspidi, siis tulevad sellised täpikesed silm ette. Vot mul on samasugused täpikesed siis silmade ees. Silmanägemise osalise kaotuse järgi läheb mul süda pahaks ja tekivad tasakaaluhäired. Valgust ega helisid ei kannata, silmad on tundlikud ja pole vähimatki mõtet poovida midagi lugeda või vaadata mõnda ekraani, sest midagi ei näe ja lisaks on veel valus ka. Kõige lõpuks lisandub peavalu ja mitte selline tavaline vaid selline, nagu keegi oleks su pea peale asetanud naela ja hakanud seda haamriga sisse topsima su ajju. Kogu see kombinatsioon viib lõpuks selleni välja, et ma oksendan vetsus poti najal ja palun jumalat, et ta mu piinad siin maamunal lõpetaks.

Tegelikult mul ei olnud raseduse teises pooles enam mitte ühtegi migreeni peavalu ja minu ÄE (ämmaemand) ütles, et paljud  migreeni põdevad naised on väitnud peale sünnitamist, et migreen on hoopistükkis kadunud. Mine võta näpust, minul nii ei läinud! Raseduse esimeses pooles ma käisin veel vahelduva eduga tööl, oksendasin megapalju ja igapäev ning ükski toit ei jõudnud söögitorust kaugemale enne, kui see sealt samat teed pidi välja tuli. Ma usun, et selle tõttu oli mul ka migreen raseduse algul…muretsemine beebi pärast, toit ei püsinud sees, kaal langes jne. Raseduse teises pooles aga sõin ja jõin ma põhimõtteliselt raamatu järgi. Magasin öösiti 8-10h ja nagu beebidele ning väikelastele kohane tegin ka mina päeval mõnusa lõunauinaku. Ma olin suitsetamise juba 2015 aasta tetsembrist maha jätnud ja mõned kuud ei olnud ka ühtegi alkoholisisaldusega jooki pruukinud. Kõige selle tulemusena elasin ma mõned kuud migreenivabalt.

Peale beebi sündi aga muutus sellele eelnenud elukorraldus kardinaalselt ja muretu ning migreenivaba elu oli ühtäkki otsa saanud. Lapse gaasidega kaasnesid mitmetunnised öised ärkvelolekud, katkendlik magamine ja liiga vähene magamine. Toitumine läks paigast ära ja oma tee minu kõhtu leidsid ka igasugused präänikud, küpsised, koogid, šokolaadid. Mitte palju peale Anna sündi naasesin ma tagasi kooli ja mul oli üks kohustus juures. Kuna rase enam ei olnud ja rinnast sai piim otsa siis ei olnud ka takistust miks mitte mekkida mõnel õhtupoolikul kirsiõlut. Novot ja nii see kõik süvenes ja migreenid leidsid kiiresti tagasitee minu ellu.

2157fb0b4457687c578a19a86d14509da11ee577f9d7b5327b30ef16f333297c

Täna on mul peavalu ja/või migreen igapäev või ülepäeva. Mul on raske Annabeliga koos olla, kui mul silme eest virvendab ja pea lõhub nii, mis kole. Õue ei taha minna, sooviks vaid pimedas koopas kükitada ja magada kaks päeva järjest aga ei saa! Annabel tahab mängida,  õues tududa, koolitööd vajavad tegemist ja kooli on vaja ka kohale minna lisaks ootavad mind igapäev mustad nõud ja riided ning vaja teha süüa ja sada muud asja. Teate ju küll!

Mis ma teha saan?  Esiteks lähen ma sel pühapäeval esimest korda ravimassööri juurde ja vaatame koos, kas leidub mõni leevendav lahendus. Kuna ma oma unegraafikut muuta ei saa, sest seda sätib mul kenasti Annabel siis saan vaid jälgida, mida ma söön ja joon ning proovida puhata igal võimalusel ent mitte muretseda?! Kuidas see võimalik on?? Kas keegi lõpetab muretsemise ära, kui sa neile ütled: “Kallis, palun ära enam muretse?” Ei! Ma arvasingi seda. Arst on välja kirjutanud mulle retseptiravimi valuvaigisti näol, nimi Vimovo. Seda või Ibumetini, Solpadeine võtan kohe, kui silmanägemine hakkab kaduma. Vahel aitab, vahel mitte ja tuleb veel võtta. Üldiselt algab migreen päeva esimeses pooles ja õhtuks on peale ravimite tarbimist juba okei olla. Vahel ei aita muu, kui tuleb üks peatäis  magada ja ärgates on peavalu möödunud.

Igaljuhul on elu migreeniga raske, kunagi ei või ette teada, millal see su rajalt maha võtab ja kui ta juba tuleb siis võib kohe heaga oma päevakava ümber sättida ja välja minemise asemel keerata kookonisse voodisse. Ma tunnistan, et viimasel ajal on vähe pingelisemad ajad olnud kooli näol näiteks ja see puhta minu enda valik seal koolis käia. Ma endiselt ei anna alla ja käin edasi. Peagi on esimene kooliaasta läbi ja mitte ainult “Ah, kuidagi sain läbi”  vaid positiivsete sooritustega võib minu esimese kooliaasta lõppenuks nimetada…paari nädala pärast. Seega natukene olen ikka uhke ka.! Ma ju alustasin kooli raseduse lõpukuudel, oktoobri lõpus sündis Annabel ja juba jaanuaris olin ma koolis tagasi ja enne seda veel tegin nö kaugtööd kodust. Ega ei saa ilma iseennast kiitmata. 🙂

4e7b2b3c09cfe705f6a436b64e517c6c

 

Kuidas teil lood migreeniga? Olete kokku puutunud ise või kannatab keegi lähiringkonnast/sõprusringkonnast migreeni all?

Kuidas tulete toime migreeniga?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s