aktuaalne · pere

Mis seis on?

Ma ei ole tahtnud meie kolimisest ja uue kodu otsimisest juttu teha, sest see on olnud väga närvesööv ja valus punkt. Me oleme käinud vaatamas kindlasti üle 10 eluaseme isegi üle 15 ma arvan. Eelmisel esmaspäeval tegime ühe Endla tänava korteri maakleriga diili ära ja too küsis minu käest, kas me saame veel sama päeva õhtul kokku, et allkirjastada leping ja võtmed  üle anda või kannatab oodata uue nädalani, et korteri omanik või maakler või mõlemad, ma ei saanudki aru, lähevad reisile. Igaljuhul ma vastasin maaklerile, et me ei pea kiirustama ja võime oodata ka uue nädalani, kui nad või emb kumb kuskilt oma reisilt tagasi on.

Esmaspäeval siis uurisin, millal kokku saame ja võtmed üle anname ja maakler vastas, et sorry, korter on ära antud. Omanik valis ilma lasteta inimesed sinna (ma ei tea millal, kui nad reisil olid) aga jah, läind see rong oli. Üten ausalt,väga nukraks tegi see olukord mind. Palju kortereid juba käinud vaatamas, kui midagi sobib meile siis ei sobi omanikele lapsed, kui lapsed sobivad, ei vasta kriteeriumitele korter jne jne jne.

Ühesõnaga algasid uued otsingud ja uued vaatamised. Hetkel tundub, et on lootust, kuid täpsemalt kirjutan siis, kui oleme kuskile sisse end elanud. Hoidke meile siis kka pöialt . 🙂

house-party

 

Muude teemade juurde. Family! Mul on kahel õel 24 juuni sünna, ühega neist pole kunagi tervislikku suhet olnud, kuna meil on erinevad emad ja me pole koos kunagi elanud. Vanusevahe on meil samuti 10 aastat ja noh..pole tekkinud seda õiget “sidet” Teisega aga on meil üks ja sama ema aga isad teised….korraliku kärgperega on tegu. Pikalt kirjutama ei hakka aga lühidalt on meil aegade algusest peale olnud peres mingi kana kitkuda, eks nii ikka juhtub, kui korraga peavad segunema erinevad pered, kes ei suuda omavahel inimlikult läbi saada. Aa ja sünnipäevade teema…Triinu (15a) peab oma sõbrannadega sünnipäeva ja ma vist ei ole kunagi käinud tema sünnipäevadel. Raskemaks teeb siinkohal ka asjaolu, et sünnipäev langeb kokku Jaanipäevaga ja me oleme alati eraldi linnades ära olnud. Õnne soovin ikka ja varem või hiljem saab ta ka kallid kätte. Jane peab oma sünnipäeva kakumäe taga lõpus oma vanaema juures.

Erinevalt eelnevatest aastatest oli meil sel aastal peres hiljaaegu üks suur “ebakõla” ja küll võeti erinevaid kaitse- ning ründepositsioone sisse, kukuti üksteist solvama ja halvustama, võeti leeridesse ja asuti võitlusse ja kuna otseselt lahenduseni ei jõutud siis me ei suhtle üksteisega tänase päevani. Pere all mõtlen siis ema ja mõlemaid oma õdesid Aneti ja Jane ning mind ennast.

Janega ei ole ma ühtegi sõna vahetanud pea paar kuud vist juba ja emaga viisakusest (vist) mõned read oleme kirjutanud. Ma olen küsinud, kuidas tal uue kodu leidmisega läheb (ta tõsteti ka oma üürikodust välja ja hetkel otsib uut) ja ma olen isegi vastuse saanud aga vastu pole kordagi küsitud, muidas mul (meil) oma perega läheb ja kuidas väike lapselaps elab. No mis teha, kui teist ei huvita siis ei saa väega ju peale sundida.

Igaljuhul seisan ma dilemma ees, sest ma tunnen, et mu õde niikuinii mind sinna sünnipäevale ei oota aga samas mina mõtlesin, et ehk seal saab end natuke vabaks lasta ja meievahelisi pingeid leevendada. Aga mul on kaasas Annabel, sest Kristjan sõidab nädalavahetusel ära ja mis “vabaks laskmine” see ikka on, kui ma enamus ajast pean ikka Annabeli jälgima ja temaga mängima. Teisalt on mind kutsutud ja kindlasti tuleks sealt “solvukas” ka siis, kui ma sinna ei läheks. *Ise solvuks ka vist!

Loomulikult ma ise tahan ka minna ja eelkõige tahan ma, et me normaalselt perekonnana läbi saaks mitte ei suhtleks ainult üksteisele nähvates ja laiatades. Kui Kristjani perre tõi Annabeli sünd rohkem harmooniat ja lähedust siis minu perre see küll midagi sellist ei toonud. Annabel ei ole kahjuks eriline põhjus, miks rohkem suhelda, külas käia jne. Ema käis viimati vist mai algul Annat hoidmas, kui me Kristjaniga kinos käisime ja Jane pole kindlasti veel kauem oma jalga siiakanti tõstnud ega huvi tundnud, kuidas meie väiksel ilmakodanikul läheb.

ZImlV7YTJAUnwvuVTHsg42WW6b2S7WKP_lg

loomulikult on selleks omad põhjused, miks me ei suhtle aga nendel teemadel arutama hakates oleks nii mõnelgi asjaosalisel häbi ma usun. Kõigele vaatama võiks Annabeli vastu  ikka huvi olla. Ma ei kujutaks oma õdede asemel ette, et nad saavad lapsi ja ma lihtsalt ei käi neid vaatamas ja ei küsi ka nende kohta midagi. Annabel on ka meie pere esimene laps mitte, et kõigil lapsed käes ja see nii tavaline teema juba. Ausalt öeldes ma poleks elusees uskunud, et mu ema ei leia oma ükskõik millise elu kõrvalt rohkem aega, et oma lapselapsel  külas käia või  vähemalt huvi tunda ja küsida aegajalt, kuidas teisel ka läheb.

i-must-say-that-i-quite-enjoy-being-the-black-5988477
Perekonna must lammas 😀

 

Kas ja kuidas on lapse sünd teie peres midagi muutnud? Kas lapse saamine on muutnud teid lähedasemaks?

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s