aktuaalne · Annabel · arst · lapsed · stress · suhted

Olen hullumas…

 

…..vahepeal!

Kui ma varem veel ei olnud siis nüüd ma olen veendunud, et lapse saamine on tõsine katsumus ja proovikivi nii isiklikus mõttes kui ka suhtes üldse. Tihtilugu näidatakse avalikkusele ainult kõike head lapsega/lastega seonduvalt…südamed, kallid, kõige armsam, kõige toredam aeg, laps on ime jne jne. Tegelikkuses see nii loomulikult ei ole, no kindlasti on aga mitte igapäev ja terve päev.

Ma tavaliselt ärkan hommikul liiga vara…04-07 vahepeal, ma olen väsinud ja juba ärgates natukene trotsi täis ja mõtlen, miks ta ometi ei maga natukenegi kauem? Ma mõistaks, kui laps jääks magama 21, 22 hiljemalt aga EI! Ta jääb magama kuskil 23 kõige varasemalt ja vahel isegi kell 01 alles ja kui ta kell 07 näiteks ärkab siis seda on ühe 8 kuuse kohta ikkagi liiga vähe. Terve päev möödub jonnides ja jorisedes….mänguasjad on igavad, mänguplats on igav, ta roomab minuga kööki, vannituppa, igalepoole kaasa ja kui ma temast kiiremini lähen ja ta järgi ei jõua või ära väsib siis ta hakkab nutma ja maailma valjult häälitsema. Kui ta ka jõuab kohale siis ta tahab sülle…aga mul potib pannid tulel või riided vaja kuivama panna, ennast pesta ikkagi aegajalt ja ma ei saa, sest Annabel on tähelepanunäljas pisike põnn, kellel ühtlasi tulevad hambad üles.

Ma saan aru ja alati õigustan teistele, et tal on selline periood, kus ta vajab rohkem tähelepanu ja hoolitsust ja kaisutamist jne aga olles temaga üksi terved päevad ja ööd siis tekib juba kergelt soov helistada kuskile ja paluda, et nad viiksid mu valgete seintega tuppa ja laseksid mul seal vaikuses ja rahus lihtsalt olla ja magada. 😀

Näiteks hetkel ta kiunub, jonnib, viriseb?Ma ei teagi, kuidas nimetada aga lapse slge nutt see küll ei ole. Roomab mulle laua taha järgi ja sirutab oma käed taeva poole ehk siis minu poole ja palub: “Pliiis emmä, ainult võta mind sülle ja ma kohe jään vait”. Kaua ma ikka neid krokodilli pisaraid, suuri kurbi silmi ja kiunuvat häält jaksan kuulata…loomulikult ma võtan ta sülle ja siis natukese aja pärast üritan talle leida põneva tegevuse/mänguasja, millega tegeleda. Jah praegu ma kirjutan küll laua taga aga seda ma olen hakanud viimasel ajal tegema ÜLIharva, sest ma ei saa Annabeli kõrvalt midagi teha. Üldiselt ma tahan ka 3 korda päevas laua taga süüa, teha süüa, pesta ennast, koristada kodu, panna riided pesema ja kuivama ja noh toimetada. Ma teen ka seda kõike aga mul roomab järele nende tegevuste ajal pisike ussike, kele häälepaelad on justkui ooperilauljal ja kroko pisaraid ta ka tagasi ei hoia. “Nänäännännää” käib praegugi mul laua all ja süles ta ongi. Võimalik, et Anna kirjutab mõned read ise, sest mina ei pääse löögile. 😀

Novot ja nii mööduvad mu päevad ja ööd, nutu ja jonni saatel, lapse hääl koguaeg kõrvades kumisemas. Olen lasknud tal omaette jonnida mõnda aega aga see üldiselt läheb kiiresti üle hüsteeriliseks nutuks justkui talle tehakse füüsiliselt haiget. Surnud ring!

Ma kuulen palju kõrvalt, kuidas emad on oma lapsed nö ära dresseerinud ja nood on rahulikud, vaiksed, magavad terve öö 10 h järjest, teevad päeval 3 uinakut, muul ajal mängivad omaette…emad jõuavad pesta, meikida, instapilte teha ja joogas ning ujumas käia. Kas see on vaid näiline fassad või käivad neil vanaemad külas aitamas…minul igaljuhul nii ei ole. Ma mingil ajahetkel olen isegi proovinud luua mingit “korda”, süsteemi vms aga tulutult. Kui ta ikka ei taha kell 21 magama jääda siis ega ta ei jää ka ja kui ta ei taha iga 3 tunni tagant süüa siis ta lihtsalt ei taha ja kõik. Ma ei saa last sundida, hetkel on aeg, kus kõik käib Annabeli pilli järgi mitte minu, Kristjani ega kellegi teise.

Ema ütles hästi mulle…laps saab aastaseks ja läheb kergemaks. Ta ei ole siis beebi enam ja ilmselt oskab ta selleks ajaks juba istuda ja kõndida ja sõnu öelda ning süüa normaalselt inimeste toitu (aasta ja natuke peale, varieeruvalt). Mul on meeletult kahju nendest hetkedest, kus ma soovin oma pead taguda vastu seina ja nutta lahistada või põgeneda, et natukesekski vaikuse häält kuulda aga samas iga päeva lõpus, kui Anna lõpuks magama on jäänud, vaatan ma teda härda südamega ja puistan õnnepisara või kaks.

Kui välja arvata kõik need korrad, kus ma tahaks nutma hakata, sest ta sülitab oma lillat värvi püree mu riiete ja enda riiete peale, jonnib lakkamatult, magama jäämise asemel kisub mul juukseid peast välja ja küünistab, väänleb ja nutab, kui meil on arsti juurde vaja minna ja me hakkame juba hiljaks jääma siis on ta tohutult armas tegelane, kes pakub ka suurt rõõmu, naerupisaraid meile ja täidab meie korteri kodutunde ja armastusega.

Ka suhte jaoks on laps kohati proovikivi…paratamatult magamata ja väsinud lapsevanemad leiavad kergemini põhjuseid, miks tusased olla ja sõdida ka omavahel elukorralduse, lapse kasvatamise ja näiteks selle üle, kus peaksid pajakindad köögis asuma.

Nii nüüd on aga kell sealmaal, et me hakkame sättima end arsti juurde ja maale vanaema juurdekaheks päevaks. tsauu! 🙂

 

Palun jagage kogemusi enda lapse/lastega. Ükskõik milliseid, kas häid või mitte nii häid ja kuidas olete toime tulnud?

4 thoughts on “Olen hullumas…

  1. Pea vastu! Ma tean nii hästi, mida tunned. Mina olin sellises olukorras alles mõned kuud tagasi. Lohutuseks võin öelda- läheb tõesti paremaks! Kui jalad alla saab ja nö õiget toitu sööma hakkab, on elu hoopis teine 🙂 Mul poja ei maganud öösel ega päeval hästi. Päeval max pool tundi, öösiti ärkas mitu korda üles. Meil oli muidugi tissiläheduse vajadus. Kui poja sai aasta ja kahe kuuseks, hakkasin vaikselt võõrutama. Nüüd öösiti magab paremini, päeval teeb pikemaid unesid. Eks ka meil ole ikka halvemaid päevi ka, aga rõõmsad hetked kaaluvad kõik üles 🙂 Praegu olen tööl ja igatsen oma nunnukaid..See aeg läheb ikka megakiirelt. Päikest teile!

    Liked by 1 person

  2. Tundsin sama, kui laps oli vanuses 6-10 kuud, ise juba kaua magamata, mees samamoodi. Laps roomas täpselt samamoodi ruiates igale poole järele ja tundus, et miskit tehtud ei saa. Siis kui laps magas, oleks tahtnud ise ka puhata, aga ei saanud, siis tuli tunni ajaga umbes terve nädala tööd ära vihuda ja kui need enam-vähem tehtud said, hakkas jälle ruigamine pihta. Ka mees tuli töölt ja tahtis puhata, nii meilgi vaidlused olid kerged kerkima. Kõik hakkas laabuma tõesti, kui laps oli umbes aastane ja magas pikemalt. Alguses tõstsime võrevoodi enda voodi kõrvale ja ta ronis meile kaissu öösel, siis ei olnud nutuga ärkamist, aga samas ta aeles meile pähe ja kaela peale ja tegi jalgadega kõva massaazi kord selga, kord näkku. Siis mõtlesime, et aitab. Läheb oma voodisse, oma nurka magama. Praeguseks on väike ruigam pooleteiseaastane ja ärkab vahel nutuga, kui ta tekki enda alt kätte ei saa ning magab kohe edasi, kui talle tekk peale tõmmata. Päeval on ta mega asjalik – aitab riideid pesumasinast välja võtta ja kuivama panna, annab mulle kartuleid kätte, mida koorida. Teeme kõike koos, peseme hambaid, riietume, kammime juukseid jm. Vahel ikka tuleb jonn ka, aga enamasti on ta siis kas väsinud, või pean ikkagi tunnistama, et ta on väike laps, kes ei kontrolli oma emotsioone, kui ta midagi väga väga tahab. Proovin lahendada olukordi positiivselt ja ärritumata, näiteks kui ta mul kohvitassi käest ära tirida tahab, siis annan talle samasugusest tassist vett juua, kööginoaga askeldades annan talle samast sahtlist lusika vms. Iga päev ei ole üdini hea päev, aga igas päevas on midagi head 🙂

    Liked by 1 person

    1. Esimene pool sinu tekstist nagu oleks minu enda kirjutatud, meil samamoodi. Laps nüüd juba 9 kuune, küll aga nutab seal pulkadega voodis palju. kaisus ka lahmab oma käte ja jalgadega. Üsna unevaesed ööd on aga midagi pole parata. 🙂 Ta on nii armas tegelinski, korvab kõik

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s