lennureis · puhkus · USA

Meie üllatusreis New York-i ja ohtralt pilte

Me tegelikult alustasime oma plaanidega tulla USA-sse juba kuskil aprill-mai kuus aga siis tuli sada asja ette, näiteks kolimine ja sinna need plaanid jäid. Aga kuna Kristjani ema elab USA-s, New York-is täpsemini ja tal sel aastal 02 august suur 60 juubel, otsustasime ikka kindlalt selle tuleku ära teha.

Üks hetk, umbes juulis millalgi tegime Annabelile passi, taotlesime load/viisad ja kui need olid käes, ostsime 3 piletit. Jah, me ostsime Annabelile ka pileti, kuigi see polnud hädavajalik, samas hulga mugavam. Annabeli piletid edasi-tagasi olid 90 euri ja sellega koos saime siis spets koha lennukis, kus oli võimalik lapse voodi paigaldada seina. Moskva-USA 10h-sel lennureisil veetis Anna enamuse ajast selles nö seina paigaldatud minivoodis. Mängis, sõi, magas, tegi kõrval istuvatele kuttidele silma ja oli niisama..beebi. 🙂 Kordagi kummagi (1 ümberistumine Moskvas) sõidu ajal Annabel ei nutnud, jonninud ega teinud muid trikke. Ta oli õnnelik, rahulik beebi ja täielikult tähelepanu keskpunktis. Teised beebid nutsid ja röökisid, Annabel einäinud selles probleemi ja tegelesoma beebiasjadega edasi. Pean ütlema, et uhke ja kerge tunne oli küll.

 

Istusime lennuki peale Eestis 02 august 11.35 ja New Yorki jõudsime kuskil 02 august 17 paiku ehk Eesti aja järgi 00.00. Lennujaama tuli meile vastu Terje, Kristjani ema sõbranna, kes viis meid enda juurde ja jäime ootama Daisy-t. Kristjani emal oli tol samal päeval 60 juubel ja sõbrannadolid kokku leppinud, et teevad väikese istumise, töpäev oli ka parasjagu. Niisiis istusimegi Terje korteri köögis, Brooklyn-Middle townis ja ootasime üksipulgi, et saaks Kristjani ema pilku näha, kui ta lõpuks kohale jõuab.

Daisy tegelikult teadis ikka, et me tuleme aga ta arvas, et me jõuame alles 04-ndal augustil. Loomulikult oli ta õnne täis ja vaat, et sõnugi ei osanud ritta seada. Seal nad siis olid….Kristjan, keda ema polnud ligikaudu 8-10 aastat näinud ja Annabel, kullakallis lapselaps, keda Daisy veel oma silmaga näinud polnud. Nüüd on nad lahutamatud…Daisy veedab iga vaba hetke Annabeliga ja jutustab pojaga. Kõik on väga õnnelikud 🙂

NB: Kahjuks minu telefonis ühtegi pilti meist kõik koos ei ole, seega ei saa näidata praegu aga küll tuleb. 

Nii…jõudsime 02 august ja kella 21paiku pugesime põhku kõik, sest “Jetlag” andis korralikult tunda.Olime praktiliselt terve päeva ja terve öö olnud üleval ja megaväsinud. Annabel jäi sõrmenipsust magama, kuid öösel oli nutt lahti (eestis samal ajal hommik). Ilmselt laps sattus ikkagi segadusse, sest ajad ei klappinud. Kuskil 1.5 h oli nuttu ja vastu punnimist ja siis jäi teine uuesti magama. Oleme siiamaani kõik hommikud ärkanud siin vahetust enne kella 07-tja magama läinud 22 paiku. Annabel loomulikult teeb ka mitu päevast uinakut.

Me ei raisanudki palju aega ja võtsime kohe järgmisel päeval peale jõudmist suuna kesklinna, Manhattanile. Oleme käinud vaatamas juba Grand Central terminali, The top of the rock-i, Rockafeller Center-it, NY Times square-i, Radio City music hall-i, piilusime ka Central Parki, käisime läbi lõuna osa Park Avenue-d, külastasime Starbucksi, külastasimeuhkeid poode, kus saime lubada endale vaid hinnasiltide vaatamist.Hihi 😀

Täna on meil plaanis Daisy, Kristjani ja Annabeliga minna Central Parki piknikut pidama ja niisama ringi uudistama. Kraadid näitavad siin keskmiselt 25-35 ja õhuniiskus on 80 % ja peale. Olenemata kuumusest ja niiskusest onAnnabeli nägu ikka naerul ja suurt nuttu meil siin ei ole.

Paar asja, mis meil kotis koguaeg kaasas on:

  • SPF 50 päikesekaitse Annabelile
  • vesi
  • snäkid(kamapallid, maisimõnglid, riisikoogid
  • soolane ja magus püree
  • piimapulber
  • niisked salfad
  • puhastusrätikud
  • Nurofen
  • 2-3 mänguasja
  • siidisall
  • õhem müts
  • mähkmed
  • vahetusbodi või kleit

Need on esmavajalikud asjad, ilma milleta me kindlasti uksest välja ei astu. Kohalikust poest, Kids R Us-ist saime Annabelile kergkäru ringi liikumiseks ja Daisy soetas meile Lille Baby kõhukoti. Kordamööda kanname Kristjaniga Annabeli kas seljas või kõhul või paneme ta kärru. Siiamaani tundub, et Annabel on oma eluga rahul ja pretsensioone meile esitada ei ole….v.a siis, kui läheb peapesuks või mähkmevahetuseks. Need kaks tegevust ei ole talle just mokkamööda.

Nii..praegu aga tsauplau! Central Park ootab 😉

Teie aga niikaua võite pajatada mulle lugusid, kuhu teie perega reisinud olete ja kuhu te tahaksite reisida. Mitme aastastega olete mööda maailma rännanud ja kuidas teie bussi-,lennuki-,autoreisid möödunud on?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s