haigla · kiirabi · palavik

Annabeli esimene kiirabisõit haiglasse

Kolmapäeva ööl vastu neljapäeva sõitsime Annabeliga esimest korda kiirabiga haiglasse, kus me veetsime 2 ööd ja poole kolmandast päevast. Mis siis juhtus?

Kolmapäeva õhtul kirjutas Kristjan mulle, et kahtlustab Annabelil palavikku ja annab Nurofeni talle. Mina koolis olles, hakkasin kohe pabistama, kas ikka on vaja kohe rohtu anda ja kui kõrge see palavik siis ikkagi on jne. Kiirustasin koju asja uurima, Annabelil oli tõesti väikene temperatuur, kuid ei midagi hullu. Helistasime ka perearsti liinile, et asjalikke soovitusi saada, kuid tundus, et naine oli just tõusnud, umbkeelne ja midagi tarka tal öelda meile ei olnud, soovitas vaid last soojas hoida ja küünlaid kasutada.

Öösel, suts peale kella ühte, ärkas Annabel nutuga üles ja läksin teda uuesti magama panema, nagu igal sellele eelneval ööl ikka. Teda katsudes aga  ehmatasin ma korralikult-laps oli tulikuum ja värises. Võtsin ta sülle ja koheselt ta ka oksendas siis nuttis ja oksendas veel, vahepeal tõmbas hinge ja siis oksendas jälle, nuttis lohutamatult ning värises üle terve keha. Emainstinkt lõi punase tulukese põlema ja kohelelt palusin Kristjanil kiirabi kutsuda. Telefoni teel jagati soovitusi, et laps tuleb ülenisti paljaks võtta ning sooja veega niisutatud lapiga otsaesist ja keha tupsutada. Nii tegimegi, kuigi laps reageeris tupsutamisele hüsteeriliselt.

Kiirabi jõudis ja kohe mõõtsid nad lapse temperatuuri, paigadasid küünla ja ootasime veidi ning vastasime samal ajal meditsiinitöötajate esitatud küsimustele. Seejärel mõõdeti uuesti tempi, muudatusi endiselt ei olnud ning otsustati laps haiglasse toimetada. Suure kiiruga viskasin seljakotti telefoni laadija(kõige olulisem, eks?), lapsele vahetusriided, mähkud, piimapulbri, soojad riided, veepudeli ja lutipudeli.

Haiglasse jõudes piinati last päris palju-vaadati kõrvu ja kurku, kuulati kopse, võeti näpust ja veenist verd, paigaldati kanüüli…kolm korda, enne, kui õnneks läks ja seejärel saadeti kella 03-04 ajal palatisse. Seal jäi laps juba magama, kui tuli õde tilgutit paigaldama ja seletati, et ma pean iga paari h tagant lapsel tempi mõõtma ja pissi ning kakproovi saama ja üles kirjutama kõik info, mis lapsega toimub. Annabel magas üsna rahutult ning pausidega ja mina olin nii mures, et ei saanud sel ööl sekunditki sõba silmale.

Järgmise päeval ehk neljapäeval tembeldas lapse palavik 35 pealt 39 peale ja pärast Nurofeni siirupi andmist langes jälle 35-36 peale ja algas kogu krempel otsast peale. Üks tsükkel kestis kuskil 4-6h, mille jooksul laps oli asjaik ja heas tujus ning sõi isuga ja siis näost punane, loid ja siruli maas ning vaevu liigutas end. Reedel tundus olukord olevat parem, arst tuli meid üle vaatama ja vastuseks minu küsimusele:”Mis lapsel siis ikkagi viga on?”, vastas ta, et paljude viiruste korral ei saadagi teada, mis viirusega tegu on ja tehakse sümpomaatilist ravi kuni laps terveks saab ja ongi kõik. Põletiku näitajad olid meil korras seega selle sai välistada. Viiruse näitajad olid aga kõrgemad ja kurk punane, kuid mingeid ville ega laike lapsel ei olnud.

Arst lubas meil koju minna ja seal sümpomaatilist ravi jätkata ning tuleval nädalal perearstiga ühendust võtta ja vereproovi tegema minna veendumaks, et kõik ikka korras on. Tänaseks on Annabelil olemine üsna okei…vist, sest ega ta suusõnaliselt midagi öelnud ei ole aga tema soovist mängida ja hängida võib oletada. Ta sööb isuga, joob vett, palavikku ei ole, naeratab kah! Lisaks magas ta eile öösel 9h jutti, kui välja arvata paar hetkelist ärkamist, peale mida ta kohe uuesti uinus.

Haiglast niipalju, et olime esimesel korrusel, kaks palatit erakorralisest vastuvõtust vasakul pool. Põrand oli külm ja sinna ma Annat panna ei tahtnud seega veetsime enamuse ajast voodis. Õed olid küll vene keelt kõnelevad kuid sõbralikud ja viisakad. Ma ei tea, kas mulle tundus või ma pidin kolmapäeva öösel tehtud testide vastuseid ootama väga kaua, kuni reedeni ja siis ka ei saanud me näiteks süljeproovi testi kätte. Haiglatoitu sõime Annabeliga koos hea meelega, see oli isegi maitsev. 🙂

Miks olete lapsega haiglas olnud? Kas olete haigla personali ja arstidega rahul olnud? 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s