aktuaalne · blogimine · eluline · elumuutus · hispaania · muutus · pere · proriteetid

Elu üksikemana

No nüüd peaks küll klikke tulema ju 🙂 Hihihi!

Tegelikult ma pean teid rõõmustama või vastupidi kurvastama, sest ma tegelikult ei ole üksikema. Selles suhtes, et ma olen ema ja ma olen hetkel üksi ka lapsega aga mul on elukaaslane täiesti olemas, lihtsalt ta elab Hispaanias ja käib tööl Gibraltaril ning mina elan lapsega Eestis kooli lõpuni ehk siis sisuliselt pool aastat. Päris pikk aeg saamaks maigu suhu, mida tähendab üksinda lapse kasvatamine ja sealjuures muu elu elamine ja organiseerimine. Täiesti üksi ma kõike siiski tegema ei pea, Kristjan vastutab üürikorteri ülalpidamise eest ja kõige muuga pean ise hakkama saama. Kahjuks saab mul emapalk läbi varsti ja viimane väljamakse toimub (vist) aprillis ja see on ka juba poole väiksem, kui kõik eelnevad maksed seega varsti peab Kristjan üleval pidama meie elamist siin Eestis ja enda elamist Hispaanias.

Tegelikult ei plaani ma rääkida üldse ülalpidamisest ega muust säärasest, keda see ikka huvitab. Tahan rääkida hoopis üksinda hakkama saamisest ja sinna alla ei käi sugugi mitte ainult finatsiliselt hakkama saamine vaid ka füüsiline, vaimne hakkama saamine. Kui me varem elasime ja kasvatasime koos Annabeli ja toetasime üksteist, Kristjan vaatas Annabeli õhtuti, kui ma koolis olin ja nädalavahetuseti, kui ma õppima pidin ja üldse tegeles lapsega, kui ma veidi hingata tahtsin ja vannis käisin näiteks või koristasin, süüa tegin (peaaegu) segamatult siis nüüd seda varianti enam ei ole.

Nendel päevadel, kui ma tööl käin, vaatab endiselt minu vanaema(72) Annabeli, selles osas ei ole midagi muutunud aga õhtuti, kui ma koolis olen, käib terve mu pere vaheldumisi vaatamas Annat. Meil on tehtud excelis tabel, kus on kirjas minu koolipäevad ja teised (minu ema, õed) saavad seal ennast nö Annabeli hoidjaks kirja panna. Täna tuleb Annat vaatama minu ema elukaaslane ja hiljem liitub temaga ka minu ema, kes tuleb otse peale tööd meie juurde. Homme tuleb peale tööd Anet Annabeli vaatama jne. Mina jõuan koju olenevalt koolipäevast kell 21-22 vahel.

Ma aegajalt…olgu mitte aegajalt aga päris tihti jorisen, et nii raske on ja ma olen väsinud ja ei jaksa enam midagi teha aga tulles tagasi maa peale siis ma mõtlen, et tegelikult võiks see olukord  palju hullem olla. Mul on tegelikult väga vedanud enda perega, et nad kõik käivad ja aitavad Annat hoida see aeg, kui ma koolis käin ja nii kuni suveni välja. Mitte ainult mina ei tee 14-st tunniseid päevi vaid ka nemad käivad oma põhitöö kõrvalt 1.3 aastast põnni vaatamas. See on väga suur asi ja ma olen kõigile siiralt tänulik. Ma loodan et nii mina kui nemad peame vastu selle aja ja kõik saavad uhkusega tulla minu kooli lõpuaktusele. Kui ma eksami läbi kukuks, oleks muidugi meeletult mark, ma ei taha selle peale üldse mõelda, mul ei jää lihtsalt muud valikut, kui see ära teha! Punkt!

Vahepeal loomulikult tahaks kõik korstnasse kirjutada, korteri ära anda ja esimesed lennupiletid Malagasse osta. Hahahah 😀 Esimene nädal oli selles suhtes kõige hullem, võrdlusena toon suitsetamisst loobumise. Kogu see aeg, mis sai enne veedetud kristjaniga või mil ta lapsega tegeles, oli vaja ümber organiseerida. Kõik söögitegemised, pesus käimised ja muud asjad tuleb nüüd Annabeliga koos teha ja natukene teistmoodi. Muidu ta ripub mul jala otsas ja tahab, et ma temaga mängiksin, mille peale ma annan ta K-le ja tema mängib temaga, kuni ma askeldan. Nüüd ma kaasan Annabeli enda tegevustesse, et tal igav ei hakkaks ja ma asjad siiski tehtud saaks. Ta aitab mul riideid kuivama panna, toob ükshaaval pesumasinast asju mulle, ma seletan talle, kuidas emme süüa teeb ja mida ta teeb. Koristame koos tuba, tema mänguasjad paneme koos mängukasti (seda tegime varem ka muidugi) ja pesus käime ka nüüd koos või mina käin öösel jne jne. Jah, aega kulub küll palju rohkem aga päeva lõpuks on vajalikud asjad tehtud ja laps rõõmus.

Teine suur väljakutse minu jaoks on toidu valmistamine. Ma avastasin, et raiskan päris palju raha toidu peale, tööl käin sööklast süüa ostmas, koolis ostan õhtuti mingid näksimist või süüa-juua, ma olen pesuehtne latte-sõltlane ja ostan seda tihti kohvikutest kaasa. Hommikusöök tööl on 0,50 eurosenti kuni 1.50 EUR, lõuna saab kätte 3-4 euroga ja õhtul ostan (näide) tortilla 3 EUR ja latte 2 EUR. Lööme numbrid kokku ja saame ühe päeva söögikuludesse kanda c.a 10 Eurot. Seda on palju, tõsiselt! Kolmel päeval nädalas raisata toidu ostmise peale 30 teeb kuus 120 EUR ja lisaks käin ma ju veel poes koju süüa jms ostmas.

Otsustasin hakata A) kodus hommikut sööma ja/või B) tegema toitu kaasa nii hommikuks kui ka lõunaks ja võtta tööle kaasa snäkke ala pähklimixid, kuivatatud puuviljad ja marjad, banaani jms. Õhtul koolis luban endale selle tassi latte-t ja kui midagi kaasas näksimiseks pole siis ostan õuna buffetist. Nii saab 120 eurost c.a 20 eurot ja võit on juba 100 EUR. Kodus hakkasin tegema Annabelile sügavkülmikusse valmistoitu, juhuks, kui ma ei jõua ise kodus teha süüa, näiteks, kui ma 07-22 kodust ära olen. Eelmine nädal aurutasin ma köögiviljad/juurviljad ja mikserdasin need püreeks ja juurde praadisin kana ning keetsin kartulit. Sel nädalal ma aurutasin riisi köögiviljadega ja küpsetasin ahjus valget kala (ei, mitte seda pahaks läinud kala 😀 ) ning panin portsud karpi ja külma. Üldiselt , kui karp eelneval päeval välja võtta siis ta on järgmiseks päevaks ilusti sulanud ja soojendada saab väiteks veevannis või ahjus ning praadides.

Rahakotile mõjub laastavalt ka poepüreede ostmine, meie puhul just magusate püreede ostmine. Viimase kahe nädala jooksul olen talle ostnud poest soodushinnaga 4 pakki püreed, mis jäävad kappi hoiule, need on nö. SOS püreed. Magusat püreed hakkasin ka kodus ise tegema, segades kokku maitsestamata jogurti koos külmutatud marjadega, puuviljadega ning lisades natukene mett magusama maitse jaoks. Samuti teen ise smuutisid ja need maitsevad lapsele väga.

Raskem on ka Annabeli kõrvalt kuskil käia. Üle-eelmine nädal käisin Eesti Muusikaauhindade jagamisel ja selleks ajaks tuli minu vanaema meile lausa ööseks, sest keskööl koju sõita ja hommikul kell 07 tagasi tulla ei ole just väga mõttekas. Käisin mingipäev deppis ja sel ajal tuli ka vanaema Annabeli vaatama. Depp ise kestab küll 45min kuid edasi-tagasi sõit võtab omajagu aega ja lisaks veel vanaema aeg sõidule oma kodust minu juurde ja tagasi. Nimelt elab tema Mõigus, mis asub lennujaamast c.a paar km edasi ja mina elan praktiliselt Koplis /Stroomi ranna lähedal. Seega selleks, et ma saaksin oma deppis ära käia, loovutab vanaema 3 tundi oma ajast. Samas ei ole kedagi teist, kes sellistel aegadel tuleks Annabeli hoidma, noorematel inimestel on omad tegemised, käimised ja nad ei viitsi raisata oma väärtusliku aega selleks, et edasi-tagasi sõita ja last hoida tund-paar.

EMA2018

Igakord, kui keegi kutsub mind NIISAMA välja kinno või külla või tüdrukuteõhtule vms pean ma leidma kellegi, kes jällegi oma ajast Annabeli hoiaks, et mina saaksin minna “oma aega” nautima. Kristjaniga me lihtsalt käisime kordamööda väljas ja vahel harva võttis ema Annabeli enda juurde ja siis me kas puhkasime kodus või käisime kuskil sünnipäeval vms, nüüd aga jäävad käimised sootuks ära või tõesti mõni üksik käimine. Ma ei saa paluda oma perel tulla Annabeli vaatama siis, kui ma koolis/tööl käin ja siis veel selleks, et ma saaksin “oma aega”. Ma ei oleks vast isegi nõus sellega oma pere asemel.

Ühesõnaga ma  pean palju prioritiseerima oma tegevusi ja toimetusi ning kahjuks, hetkel vähemalt, blogimine ei saa olla minu esmatähtis tegevus. Prioriteediks on igapäeva elu toimimine ja töö/kool ning väljapuhkamine. Ma olen tervist silmas pidades väga nõrk inimene, ma küll ei jää kergelt külmetushaigusesse vms aga mul on Auraga Migreen ja vererõhu probleemid või ma ei teagi, kuidas seda nimetada (vererõhk hüppab üles-alla ja mul pilt virvendab ja jalad kaovad alt). Kui ma magan vähe ja jooksen ringi, veri ninast väljas siis lõpptulemuseks on väga hullud migreenihood, mis mööduvad ainult pimedas teki all magades või EMO-s rahusteid ja valuvaigisteid manustades. Sellepärast ei saa ma näiteks tööd teha öösiti ja magada kaootiliselt ning vähe. Varem, kui Annabel veel öösiti sõi ja EI maganud siis ma vaevlesin ka jubedate peavalude käes, ma hakkasin ravi eesmärkidel (pea)maššaazis käima, mis leevendas natukene olukorda. Nüüd magab Annabel ilusti ja ma üritan ise ka magada vähemalt 7-8 tundi täis, et vältida väsimust ja peavalusid.

Kristjani külastamisest ja tema külaskäikudest meile aga niipalju, et seoses minu kiire elukorraldusega ning väga kallite lennupileti hindadega, ei saa mina kahjuks Annabeliga issile Hispaaniasse külla minna, kuid issi proovib meid külastada paari kuu jooksul ja siis veel korra millalgi. Teisisõnu on meil hetkel plaanis näha üksteist poole aasta jooksul 2x. Selle väljakirjutamine tegi hinge kuidagi kurvaks ja olemise nutuseks aga ega see midagi oluliselt ei muuda 😀

Viimase kuid väga olulise asjana tahan tänada kõiki, kes mulle postkasti kirjutasid seoses Kristjani lahkumisega. Väga armas ent meeldivalt üllatav, et nii paljud elasid/elavad kaasa meile ja söandasid mulle kirjutada ning lohutada ja nõu anda, kuidas edaspidi elu organiseerida paremini ja kuidas elukaaslasega lähedaseid suhteid pidada/säilitada. Kui nüüd päris aus olla siis tuli mul kirju lugedes alati pisar silma, sest iga kirja lugemisega muutus see kõik  aina reaalsemaks ja reaalsemaks. Nuuks-nuuks

Lennujaamas issit ära saatmas

Ma ei oskagi midagi mõistlikku küsida siinkohal, kui keegi elab või on elanud mingil ajahetkel oma lapse/lastega üksi ja soovib oma kogemusi jagada siis võib mulle kirjutada postkasti või alla kommentaariumisse. 

One thought on “Elu üksikemana

  1. Sa oled imeliselt tugev isiksus! Su perekond on võrratu ja hooliv. Usu, need pool aastat lähevad kiiremini, kui arvatagi oskad!
    Kus koolis ja mida õpid? Leidsin su blogi alles selle aasta alguses 😀

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s