Annabel · blogimine · elu

Olen kaotanud ühe oma ”rõõmu”

Annabeli sünnist saadik olen käinud igapäev või koolist/tööst vabadel päevadel õues pikkadel, pikkadel jalutuskäikudel. Annabel on 1 aasta ja 4 kuune ja nüüd otsustas, et talle enam ei meeldi seal kärus istuda. Ometigi ostsin talle hiljaaegu Bumbleride Indie käru, mis on minu meelest suurepärane ja mugav tõld, millega jalutamas käia. Ok, ma saan aru, lapsel on jalad all ja ta tahab neid kasutada, selge!Bumbleride-st ja tema headest ja vb ehk mitte nii headest külgedest plaanin ka eraldi kirjutada. Stay tuned 😉

Kui ma Annabeli sündides käisin väljas 4-5 tunniseid jalutuskäike tegemas siis viimasel ajal käin pigem tunni, pooleteist tunnistel jalutuskäikudel, sest laps lihtsalt ei taha rohkem istuda. Annabel ei maga vankris/kärus juba ammu, viimati magas rõdul lõunaund detsembris või jaanuari alguses….seejärel harjutasin teda magama toas, oma voodis. Magama on võimalik teda suigutada vaid autosõiduga või oma voodiga 🙂

Need jalutuskäigud on nagu…minu aeg. Ma hingan värsket õhku, liigutan ennast, hingan, mõtlen omi mõtteid, planeerin aega, mõtlen tegevusi ette või vahel ei mõtle üldse midagi ja naudin ümbritsevaid hääli, olgu selleks liiklus, linnulaul, inimeste hääl vms. Nüüd tundub, et minult on justkui see “minu aeg” ära võetud. Ma saan Annabeliga heal juhul paarkümmend minutit jalutada nii, et ta on vagusi kärus ja vaatab ringi, kuid siis hakkab pihta üks keerutamine ja kriistamine ja väänlemine ja ma võtan ta kärust välja. Edasi me kõnnime 2 sammu edasi ja 5 tagasi ja vasakule ja paremale.

Mis mulle veel alles jääb, kui ma kaotan oma rõõmu, oma jalutuskäigud, oma aja?

Postituse alguse kirjutasin eile, mõni tund peale seda, kui olin oma röökiva lapselaadse tootega koju jõudnud. Muidugi ma avastasin, et ta oli lumes hullamisest endale natukene lund saanud kraevahele ja see jäi mul õigel ajal märkamata ja lapsel oli ilmselgelt külm, sest lumi oli kraevahel ära sulanud. Varuka sees oli ka natuke lund, mis samuti oli sulanud ja varukas külm ja märg. Koju tulles pakkisin lapse tekkide sisse ja andsin pudelist päris soojaks lastud piima, kuna tassist ta juua ei tahtnud ja minu eesmärk oli laps kiiresti soojaks saada nii seest, kui väljast. Pool tundi hiljem, peale sooja piima joomist, maššaasi ja soojalt riidesse panekut oli Annabeli tuju juba õige rõõmus ja ta oli valmis õhtust sööma, hambaid pesema ja magama minema.

Täna käisin samuti Annabeliga väljas, kuid ilma käruta ja me läksime kodu lähedale Stroomi randa. Ma panin Annabeli VEEL paksemalt riidesse ja surusin talle 2 paari kindaid kätte, millel pikk varuka sisse minev osa-selle panin meriinokombe ja kampsuni varuka sisse, et kindad jumala pärast käest ei tuleks. Paks müts, kurguääreni Bredenkids sall ja ReimaTEC kombe, mis peaks hoidma sooja ka -20 kraadi külma käes. Niisiis, randa sõitsime kelguga ja rohkem ei olnud ta nõus kelku istuma. Ta hullas lume sees, jooksis pea laiali otsas, üritas küngastest üles ronida ja siis veeres sealt vabatahtlikult alla, et uuesti üles ronida, kangutas kelku enda järgi ja üleüldse me seisime paigal enamus ajast, mitte ei liikunud edasi ega tagasi. 🙂

Tagasi koju saime nii, et pool teed hoidsin ma last süles ja pool sellest panin ma ta vastu tahtmist kelku ja jooksin, siis tal oli nalja nabani..ema hingeldas ja oli äärepealt pilti kotti viskamas. Eks see ole naljakas niikaua kuniks ta endale lapsed saab hahahaha 😀 Üldiselt oli laps täna õues väga rõõmus ja õnnelik, kodus sõi maitsestamata kohupiimast ja marjadest kõhu täis ning keeras tuttu oma kaisudega. Käed olid peale tund aega õies olemist täiesti soojad ning jalad samuti.

Õppetund, enam ei saa lapsega käia tegemas pikki jalutuskäike ja toidukraam tuleb poest ikkagi tellima hakata, sest igaüks, kellel on kodus üks või mitu last ja seda vanuses 1-3 või isegi nats vanemadki, teavad, et see poeskäik on üks paras närvidemäng. Mitme halli juuksekarvaga ma sel korral pääsen, eks? Muidugi on ka jube rahulikke lapsi ja poes käidakse üldjuhul koos elukaaslasega ning koostöö tulemusel saadakse kõik vajalik poest kätte. Mul sellist abi hetkel pole ja tuleb kõik üksi kätte saada!

RIP pikad jalutuskäigud 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s