blogimine

Kristjan:Minu uus elu Hispaanias ja Gibraltaril – varsti “meie” elu!

Hei Kõik!

Kuu aega ja üks nädal on nüüd Hispaanias ära oldud ja selle aja jooksul on kogu sellest seiklusest üsna vähe juttu olnud (kui üldse) ja mõnede jaoks on see siiani teadmata või tulnud suure üllatusena. Nüüd, kus on olnud aega ennast sisseseada, mõtlesin, et võiks asja natuke selgutada ja otsust põhjendada. Palju sugulased ja tuttavad loevad Aune blogi ja meie seikluste avaldamine just siin tundub kõige mõistlikum valik 🙂

Ootused, pakkumine ja otsus

2017 aasta lõpus sain ma kirja ühelt Gibraltaril asuva internetikasiino ettevõtte “headhunterilt”, kes otsis oma ettevõttesse just minu oskuste ja kogemustega inimest. Peale üsna kauaketvat kirjavahetust, Skype vestlusi ja intervjuusid tehti mulle tööpakkumine. Meil on Aunega tegelikult olnud juttu Lõuna-Hispaaniasse kolimisest juba üsna ammu, enne Annabeli sündi. Kui ma oma ideest Aunele esimest korda rääkisin, et selline koht on olemas ja jube lahe oleks kui saaks kusagile sinna tööle, siis tal olid järgmiseks päevaks juba asjad pakitud ja plätud jalas 🙂 Kuigi siis ma ühtegi otsest pakkumist ei saanud vaid lihtsalt kandideerisin kandideerimise mõttes, et teada saada kas üldse oleks võimalik Eestist sinna tööle saada. Selgus, et ega ikka väga kerge ei ole – kogu maailm tahab sinna päikse alla saada. Nii ma siis olingi juba loobumas ja iga kord kui ma jälle Gibraltari teemat mainisin siis tuli Aunelt “jajah, mida iganes” vastuseks – mõlemad olime juba alla andnud. Nii ma siis eelmise aasta lõpus kandideerisin jälle aga nüüd siis salaja ja vestlesin ja kirjutasin gibraltarlastega oma paar kuud – ei rääkinud sellest protsessist kellelegi, ei Aunele, perele ega sõpradele. Kuni detsembri keskpaigani, kui asi oli juba kokkulepete ja allkirjade küsimus, siis ma ütlesin Aunele, et näe, selline pakkumine, sellisesse kohta ja sellisel ajal. Rõõm ja üllatus üheaegselt 🙂

Rääkisime veini ja juustu kõrvale pikalt ja põhjalikult, mis on + ja mis on -, mis saab edasi ja kuidas toimetame siin ja seal? Anna on veel väike, suuri pangalaene kummalgi ei ole, kohustusi on minimaalselt, mõlemad oleme ikkagi üna noored veel (üks on üsna rohkem, kui teine) – kool on vaja lõpetada, pered on ikkagi siin, abi on Eestis, vanavanemad on Eestis. Peale pikka arutamist sai asi selgeks – tuleb ära teha, nüüd või mitte kunagi! 19.12 panin ühele lepingule allkirja ja ühele avaldusele allkirja ja nii see läks 🙂

19.01 oli OlyBet’is Uus-Aasta pidu ja minu viimane tööpäev ja 21.01 oli Gibraltaril minu uues ettevõttes esimene tööpäev. 20.01 läks Tallinna Lennujaamast lennuk läbi Oslo Malagasse ja sealt edasi La Linea linna hotelli. La Lineast on 5km kontorisse. Seda vahemaad käisin jala – kõige kiirem ja mõistlikum 🙂

Elu La Linea’s

Kuuaega hotellis elada ei ole lihtne. 1 tuba, ilma köögita, väikse mini-külmkapiga. Küllaga oli üsna suur vannituba ja vann ja rõdu. Vaade oli nagu oli, keegi mainis, et ühel pool paradiis ja teisel pool Lasnamägi.

IMG_6718.JPG
Vaade hotelli rõdult

La Linea ise peaks olema üks kõige lõunapoolsemaid Hispaania linnu ja sellel samal linnal on ka otsene piir Gibraltariga. Piiri ületamine on omaette teema – igal hommikul ületab seda piiri tuhandeid Hispaanlasi, kes kõik “tõotatud maale” tööle lähevad. Gibral on palgad 3-4x kõrgemad kui Hispaanias ja ma räägin ka koristajate ja ehitajate omadest, seega kõik tahavd sinna tööle. Gibraltarlased ise lihttööd ei tee, seega kõik teenindav personal koosneb Hispaanlastest. Seega La Linea läheb hommikuti inimestest tühjaks ja õhtutit täituvad tänavad jälle inimestega. Linn ise on üsna inetu ja vaene. Kohalikud ise seletasid seda nii, et kuna riigiametnikud on kõik korrupeerunud ja Lõuna-Hispaania on üldse väga korrupeerunud, siis Madrid siia regiooni mingeid toetusi ega ressursse ei suuna. Seda on ka igal liigutusel näha – kesklinn ja vanalinn on väga ilusad, palju baare ja poode ja butiike aga mida kaugemale kesklinnast, seda koledamaks asi läheb.

Mahajäetud majad, prügi, kola, mustus ja vägivald. Üsna karm värk lokkab siin agulites. Aga Gibraltar …

Gibra on puhas UK – kõik on nagu Inglismaal, kahekordsed punased bussid, punased telefoni putkad, inglise keel (ah jaa, Hispaania pool keegi inglise keelt ei räägi), pubid, baarid ja poed kõik nagu UK’s. Linn/riik on puhas ja ilus. Tänavad on kitsad aga korras ja hooldatud. Koeraomanikud käivad vee-sprai pudelitega ringi, kui koer “pissib” kusagile kivi või maja peale siis ka kohe spraitatakse, kui koer “kakab” siis ka see koristatakse kohe ära. Maad on Gibral vähe ja kõik hoiavad kokku ja koristavad enda järgi. Sama ei saa öelda La Linea kohta, kus kõik si*uvad, sülitavad ja nuuskavad sinna kuhu tahavad. Gibral on oma Rock ehk siis ülisuur rahn? Selline mäe moodi kivim, kuhu siis saab jala ja autoga tippu sõita. Üliilusad vaated ja loodus – tase 🙂

IMG_6742IMG_6731

Ja muidugi ahvid, monkeys, jooksevad vabalt ringi seal ja on kuradi hellitatud, inimesi ei karda, tulevad ja võtavad sult asjad käest, rebivad mütse ja seljakotti ja oskavad lukke lahti teha – tuleb nende s*tapeadega väga ettevaatlik olla. Nad on kaitseall, seega sina jääd kõiges süüdi kui nad su mobiiliga minema jooksevad. Ma ei ilusta midagi, nad on tõesti parajad nuhtlused.

IMG_6732

IMG_6741
Ahvipärdikud on parajad kritskid siin
8c43d688-7e94-4df4-b065-a1670e217d71
EV 100 ettevalmistused

Iga päev jalutasin oma 10 km hotelli ja tööle – piiri ületus läheb kiirelt nii jalakäiatel kui rolleritel. Autoga nii hästi ei lähe, korralikud järjekorrad ja ummikud.

Lõuna on Gibral 5-7€ oleneb kus ja mida sööd, restos on loomulikult võimalik ka 20€ eest süüa aga ma räägin ikkagi kodusest kohalikust lõunast. Kontorist üle tee on üli hea koduse toidu koht “The LunchBox” – väga maitsvad kodused toidud ja soodsad lõuna pakkumised. Poes on asjad ikka kallimad kui Eestis või siis Hispaanias. Piim, munad, liha, juust, kartul – kõik on siiski 1.5-2x kallim kui meil või üle piiri. Ainuke asi mis on soodne on kütus – 95 on 1.018€ Gibral 🙂 Nendest hindadest saab laterdada üks teine aeg, kui on rohkem kogemusi saadud ja käidud mööda erinevate poodide vahet ja tehtud võrdlusi.

Inimesed ja töö

Inimesed on õnneks sõbralikud ja vastutulelikud. Töökaaslased on 90% ulatuses inglased, veel on hispaanlased, ungarlased, üks itaallane ja üks prantslane. Tiim on Gibral väike, 50 inimest vast. Ma vist ei olegi kõige tähtsamast ju rääkinud veel – töökoht 🙂

Ettevõtte on Mansion – päris pikalt turul olnud internetikasiino. Mansion’ile kuulub näiteks selline sait nagu casino.com, mis on üks kallimalt ostetud/müüdud domeene läbiaegade. Mind palgati uue brändi MansionBet’i. Valdkond sama mis Eestis – spordiennustuse turundamine. Mansionil on lisaks osakonnad Bulgaarias ja Iisraelis, kokku on vast pea 200 töötajat. Väljakutse on võimas ja teha on palju – tööalane areng ja kogemus saab olema võimas ma usun ja noh ega dineerot ka kehvasti ei tule ehk siis motivatsioon kolimiseks ja elu muutuseks oli ja on olemas 🙂

Töökaaslased on toredad, üks kohalik gibraltarlane Chris on mulle kõik kohalikud kohad ja kombed ära tutvustanud – kui 20minutiga saab riigile tiiru peale teha siis võib oletada, et eriline väljakutse siin asjadest arusaamine pole 🙂 Tuleb põhi kohad ja inimesed meelde jätta ja oledki juba oma. Toidud on üli maitsvad, Morocco ja Põhja-Aafrika mõjutusega. Joogid samuti. Nädalavahtusel on pudides muusikat ja sporti – mulle sobib 🙂

La Linea poolel on sama värk – ülihead toidud ja soodsad hinnad. Elu Lõuna-Hispaanias on sama odav/kallis nagu Esstis. Hinnad poes ja baarides/restodes on enamvähem samad. Valik on suur ja poode on palju, kui tahad soodsalt hakkama saada siis leiab päris häid diile.

Korteri leidmine ja NIE-number

28.02 sai minu aeg hotellis läbi ja oli vaja endale oma pesa leida, et tüdrukute saabumiseks oleks juba paik olemas. Peale pikka otsimist leidsin ühe kohaliku kinnisvaramaakleri, Luis’i. Ikka korralik “ärimees” ja müügimees 🙂 Saime kohe jutule ja pakkus mulle 3-4 kohta vaatamiseks. Igaksjuhuks täpsustan, et elukohta vaatasin ikkagi La Linea kanti või linnast välja 20km raadiusesse, mitte Gibrale. Gibra hinnad on ulmelised, kuna maad on vähe ja nõudlus suur siis hinnad on laes: 3toaline 1800€ ja edasi. Selle raha eest saab Hispaania poolel 4toalise villa. Peale kohtade vaatamist leidsin oma uue tulevase kodu La Alcaidesa nimelisse asumisse, ma ei teagi mis ta siis on – küla vist. Linna mõõtu ta siin välja ei anna. Nagu Peetri äkki või midagi sellist – asum 🙂 Ookeani kaldal, üliilusas kohas, mägede ja orgude vahel. Peale pikki läbirääkimisi saime nõudmistes kokkuleppele ja sain võtmed kätte. Suuri mugavusi pole aga alguseks kõlbab ja asukoht kaalub kõik muud negatiivsed asjad üle 🙂

PS: Uuest kodukandist tulevad pildid ka..kunagi hiljem 🙂

 

Hispaanias on vaja isikukoodi, et üldse mingeid tehinguid teha. Kõik välismaalased peavad taotlema NIE numbri ehk siis Hispaania isikukoodi. Kui see on olemas siis saab teha tehinguid: rentida, lepinguid, osta/müüa. Ühesõnaga kõiki tehinguid. Enne ei saa isegi neti lepingut või mobla lepingut kui seda pole. Kõik tehingud seotakse sinu NIE numbriga ja selle järgi siis hakkad makse maksma. Vaadatakse su NIE üle ja kõik mis sellega seotud on siis selle järgi maksad. Selle numbri saamine on aga paras piin. Kohalikud siis rääkisid, et selleks läheb 2-3 tööpäeva ametiasutustes järjekorras seisimist ja seletamist ja hispaania keelt peab oskama. Kuna ma ei oska ja sellist võimalust pole ka, et seal olla, siis kasutasin plaan B’d. Plaan B on ettevõtted, kes pakuvad sellist teenust, et teevad sinu eest kogu selle asja ära. Sa volitad nad notariaalselt enda eest Hispaanias tehinguid tegema (minu puhul siis NIE numbrit saama, mitte kõiki tehinguid tegema). Maksad, ootad 7-14 päeva ja saad 🙂 Ametlikult peaks minema 5-7 tööpäeva aga kuna on tegu Hispaaniaga siis võib vabalt 2 nädalaga arvestada.

Lõpetuseks …

Nii ma siin siis toimetan. Kolmapäeval, 28.02 kolisin oma uude koju sisse ja vaikselt hakkan siin sättima. Püüan oma väikse perega Facetime’ida nii palju ja tihti kui võimalik. Aja vahe tõttu on Annal minu tööpäeva lõppedes juba tuduaeg aga vahel saame ikka lõunapauside ajal ka chättida, kui Aune praktikal ei ole. Loodetavasti pole Anna mind selle aja jooksul päris ära unustanud 🙂 Igatsen neid mõlemaid väga. Üksinda eemal olemine on vaimselt üsna kurnav aga saame hakkama, kõik parema eesmärgi nimel ju.😉

Transpordi mure on vaja veel lahendada. Töökoht on 18km kaugusel, külas väga midagi pole: kolm restot, 1 pubi, 1 mini-market, apteek. Kui midagi tahta teha siis on kõik 10km

raadiuses. Ainuke vahe on see, et siin on kõrguste vahed, orud ja mäed, et jalutada siis ei kannata, eriti suvel kui on 40kraadi sooja 🙂 Tuleb ikka auto soetada, eriti veel kui tüdrukud tulevad. Peakski nagu kiir-ülevaade tehtud olema. Kui midagi veel meelde tuleb või midagi põnevat juhtub siis anna teada!

IMG_6742

IMG_6731

Olge lahedad ja kuuleme/näeme!

Kristjan

One thought on “Kristjan:Minu uus elu Hispaanias ja Gibraltaril – varsti “meie” elu!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s