aktuaalne · blogimine · iseseisvus · lapsehoolduspuhkus · mõtted

Kuidas kodus istudes raha teenida?

No lo se. 

Hispaania keeles on see “Ma ei tea”. Kui keegi asus postitust lugema vaid selleks, et saada teada, kuidas siis ikkagi kodus istudes raha teenida siis kahjuks pean teid kurvastama. Minul ei ole vastust. Ma olen ise istunud kodus 2.5 aastat, hoidnud kahe käega peast kinni ja mõlgutanud mõtteid, mida küll teha, kuidas panna enda ajuraasuke raha teenima kodus olles ja ei midagi!

Eesti riigi jaoks olen ma nagunii üks muidusööja, hiljaaegu alles mingist reklaamist kuulsin. Seal oli vist öeldud nii, et isegi lastetu 2500€ palgaga naine pole riigile nii väärtuslik, kui kodus istuv 3 lapsega naine. Midagi säärast, ehk panen nats palgaga huupi aga potatoe/tomatoe. Olenemata sellest, et Kristjan ei ütle mulle iga päev (või üldse), et tema toob koju raha ja mina istun niisama oma tagumikku laiaks lapsega, sest seda me ju enda lastega kodus teeme, on see koguaeg õhus minu jaoks ja eriti nüüd, kui emapalga saamise aeg on läbi.

Ma saan igakuiselt oma pangakontole 55€ ja thats it! Kui kurb! Seega edaspidi, kui mul on soovi poest midagi osta, kohvikusse minna, iluteenuseid kasutada, peaksin ma selleks Kristjani käest taskuraha küsima. See meenutab mulle lapsepõlve, kus ma pidin praktiliselt motivatsioonikirja esitama oma vanematele, et pulgakommi jaoks taskuraha saada. Hahaha! 🙂 Ma vihkan seda tunnet, et mul pole “oma” ja ma pean küsima ja paluma jne. Isegi, kui Kristjan oleks milkar loe: miljonär, ma ikkagi tunneksin end hädiselt ja ajaksin seda “oma” taga.

Aga sa oled blogija, miks sa raha ei teeni sellega siis?

Esiteks olen ma pigem “pühapäeva blogija” olnud sellest ajast saadik, kui ma blogima üldse hakkasin, teiseks ei ole ma jõudnud sellisesse staadiumisse oma blogiga (kui blogi pidamisel on üldse staadiumid), kus võiks selle pealt igakuiselt püsivat sissetulekut teenida ning pealegi ei ole ma midagi spetsiaalselt selleks ka teinud. Üleüldse ei taha ma sundida ennast tegema oma  blogist elatusallikat. Muidugi, kui see tuleks naturaalselt, ehk ma kirjutan nii nagu ma ikka kirjutan ja raha muudkui tuleks…ma ei tea kust ja ma ei tea miks aga siis küll. Mis mul selle vastu olla saab. Hihi! Ainus, mis ma hetkel oma blogiga teenin, on enese rahulolu, rõõm kirjutamisest, tähelepanu, uued tutvused ja ma olen sellega väga rahul.

Milliseid mõtteid ma siin siis need 2.5 aastat mõlgutanud olen? Muidugi on peast läbi käinud mõte hakata küünetehnikuks, hakata paigaldama juuksepikendusi, hakata hobifotograafiks, luua ettevõte (mis ettevõte- ma ei tea), hakata tellima USA-st hulgim laste firmariideid ja hakata neid müüma, käia Goworkabit kaudu tööampse tegemas jne. Siis ma hakkasin mõtlema, millega mulle ka reaalselt meeldib tegeleda ja kiiresti sai selgeks, et juuksed ja küüned ei ole see, mida ma teha tahaksin, sest mul puudub selleks igasugune püsivus. Ma vaevu suudan üle elada selle hoolduseaja seal toolis, mis siis veel ise tehnik olemisest. Kolimisega seoses müüsin enda ja Anna riideid oma 3 kuud ja õppisin sellest vaid üht…ära osta endale enam kunagi nii palju riideid! Ja kui ostad siis vii otsejoones peale kasutamist taaskasutusse!

Eestis olles, oleks saanud Annabeli mõne aja pärast aeda panna ja kooli lõpetades hakata otsima erialast ametikohta. Hetkel aga elame Hispaanias, Annabeli enne 3 a. aeda ei ole plaanis panna, mul ei ole kuskile siin tööle minna, kool on mul veel pooleli. Seisan praegu fakti ees, et mul puuduvad igasugused positiivsed väljavaated hakata lähiajal ise raha teenima seega sisuliselt olengi ma muidusööja. Jeee! Ja kuna lapse kasvatamist ei peeta mingisuguseks tööks ega kohustuseks siis võite endale ette kujutada, et ma istungi päevast päeva diivalil, jalad seinal ja passin telekat, söön krõpsu ja nokin nina! Laps kasvab ise, kodu hoiab end ise puhtana ja söök valmib ka põhimõtteliselt ise. (Sarkasm, kui keegi ei mõikanud).

Mingil “veidral” põhjusel olen ma arvamusel, et minusuguseid on seal Eestis  ja üleüldse ka mujal maailmas veel ja teps mitte vähe. Kindlasti ei ole kõigil välja mõeldud plaan A, mille lörri mineku puhul on ka valmis mõeldud plaan B jne. Eks me ole ka Kristjaniga mõelnud kuidas ja mis ja millal ja miks aga reaalsus selline, et samal ajal, kui inimene plaane tegi, jumal naeris. Me ei teadnud veel vahetult enne jõule, et me sel aastal Hispaaniasse kolime. Ma sain Omnivast tööpakkumise ja kandideerisin ning oleksin ka tööle läinud sinna, kui õnn oleks mulle naeratanud aga siis naeratas hoopis Kristjan oma mõttega kolida Hispaaniasse ja siin me nüüd oleme.

Kooli plaanin ikka 100% lõpetada ja personalispetsialisti kutsetunnistuse kätte saada aga millal ma lõpuks kuskile siin tööle saan/lähen, on täiesti omaette küsimus. Hetkel ma tunnen, et ma ei olegi veel valmis minema füüsiliselt tööle. Ma olen alates raseduse lõpustaadiumist alates käinud koolis, õppinud, käinud ka nv-ti tööl, läbinud praktikat ja see on minu jaoks olnud VÄGA suur töö ja tegemine. Nüüd, Hispaaniasse tulles, tunnen esimest korda, et ma saan olla kodus oma tütrega ning pühenduda 100% ainult talle. Seda oli ja on meil mõlemal vaja, nii Annabelil kui mul endal.

Kuskilt siit koorub ka plaan saada Annabelile väike õde või vend AGA see tõstatab üles jällegi muid (ma ei taha öelda probleemid) vaid küsimused, millele tule mõelda. Esiteks, kas me oleme valmis seda kadalippu jälle läbima nüüd, kus Annabel on juba päris iseseisev ja magab, sööb ilusti ja on muidu väga tubli ja asjalik. Kuidas hakkab välja nägema rasedus/sünnitus/imikuaeg Hispaanias ilma igasuguse abiväeta, teises keeles, mägede vahel, koos 2 aastase lapsega? Aga, kui praegu ei tule beebi siis millal tuleb? Mina tahan ka hakata ühel hetkel tegema “karjääri”, jah mul ei ole plaanis Hispaanias La Playas (loe:rannas) jäätist või fake MK kotte müüma hakata (seda tehakse siin palju). Minu vaatevinklist ei ole ka 35-ndates aastates lapse saamine just kuigi ahvatlev. Siit tuleb minu, kui naise ja Kristjani, kui mehe vaheline lõhe. Minu keha, minu aeg, minu areng, minu plaanid, minu karjäär, minu iseseisvus jne. Kui Kristjan saaks ise koju jääda, ei oleks mingit küsimustki aga miskipärast olen ma veendunud, et kui ta see võimalus olekski, ei oleks ta nõus istuma kodus 2 aastat lapsega, nii, et mina käin tööl ja “toon raha koju” ning ta tuleks küsiks minu käest taskuraha. 😀

Nüüd ma vajun kergelt öeldes põhiteemast kõrvale ja lahkan juba muid “pseudo”probleeme. Tegelikult ma vajan inspiratsiooni, motivatsiooni, positiivsust….ah mida ma ajan, mul on vaja geniaalset aju, millega ma saan kodus istudes raha teenida ilma, et ma peaks selleks füüsiliselt Gibraltarile sõitma ja Annabeli suure raha eest Hispaania lastega kohe aeda lükkama. Ma tahan oma lapsega veel kodus olla ja nautida seda aega, kus ta on pisike, armas kaisutaja, kelle jaoks emme on kogu maailma naba ja samas tahaks, et mu pangakaardilt ei vahiks vastu üks suur ümmargune 0. Mida teha?

Millal läksid lapse kõrvalt tagasi tööle?Kui sa läksid enne lapse 3 a saamist tagasi tööle siis,  kas vajadusest või omast vabast tahtest?

 Kas “OMA” raha” ja sellega kaasnev teatav iseseisvus on sinu jaoks oluline suhtes/abielus olles?

3 thoughts on “Kuidas kodus istudes raha teenida?

  1. Äkki õpetada inglise keelt lastele? Vaata lähemalt siit – https://t.vipkid.com.cn/ Siis veel IT-valdkonnas on vaja neid äppide testijaid. Seda peaks saama ka kodust teha. Nagu tavatestijana uurid, mis töötab ja mis vajaka. Neid firmasid eestis ka mitu ja neid online keskondi peaks ka mitmeid olema kui googeldada online tester.

    Meeldib

  2. Fakt on see, et kuni laps lasteaias ei käi, ei ole sul võimalust kodust tööd teha. Võiksin ju soovitada sulle, et hakka recruiteriks (sinu eriala ja oskaksid seda kindlasti) aga terve aeg seda remotely lapsega koos teha on võinatu. Naudi parem aega, kui saad soojal maal oma perega koos olla ja ära mõtle üle. 😉 Kûll tuleb aeg, kui hakkad erialast tööd tegema ja on kool lõpetatud jne. Seniks aga Hakuna matata eks! 🙂

    Meeldib

  3. Mina olen nii-öelda kodus olnud juba viis aastat. Nii-öelda, sest tegelikult tegutsen kaks ja pool aastat juba FIE-na ja viimased aasta aega on mul ka palgatöö (mida teen küll sealt kuskohast tahan).

    Vahepeal mõtlen, et läheks siis klassikalisele 9-17 kontoritööle, aga siis mõtlen, et milleks? Need mõtted tulevadki peamiselt mingist ühiskondlikust survest, et raha teenimine peab ikka olema raske ja tööd peab kiruma ja kui kodust välja ei lähe, siis pole mingi töötegemine.

    Tegelikult see ikka päris nii pole ja naudin väga palju seda vabadust, mis mul on. Sotsiaalselt tuleb tass teistmoodi täis saada lihtsalt, sest kolleegidega käib suhtlus läbi arvuti. Aga ei kurda.

    Ja praegu liigun veel rohkem sinnapoole, et teha asju, mis rõõmsaks teevad ja nendega teenida.

    See “oma” raha on minu meelest üks väga eestlaslik asi. Mul on üsna internatsionaalne tutvusringkond ja ainukesed, kes seda tähtsustavad on eestlased. Teiste jaoks on kuidagi iseenesestmõistetav, et perekonnas on ühine rahakott. Mitte pole minu raha ja sinu raha. Suuremad ostud arutatakse omavahel läbi (noh, et ei tekiks sellist “kallis, ma ostsin meile oksjonilt 17. sajandist pärineva pudrunuia ainult 75 000 euro eest” olukordasid) aga muidu ollakse võrdsed. Ka siis, kui sissetulekud ise tegelikkuses päris 50/50 jaotunud pole.

    Sulle soovin rahulikku meelt. Mõtle nendele asjadele, mis sind rõõmustavad. Asjadele, milles sa hea oled. Ehk annab neist midagi edasi arendada? Anna keelekursusi, hakka kohalikele kartulisalatit müüma, korralda koogivalmistamiskursusi või beebide kunstitunde (ma tegin seda vahepeal ja niiii vahva oli, sest siin selliseid asju pole). Tänapäeval saab raha teenida põhimõtteliselt kõigega. Raske pole mitte idee, vaid klientide leidmine. 🙂

    Liked by 2 people

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s