blogimine · EBA

Ja Eesti Blogiauhindade võitja on…

Mallukas, sest tema ainukesena sai 2 auhinda ilma ennast nomineerimata. Ta sai “Aasta blogitegu” auhinna ning ühtlasi oli ta ka rahva lemmik. Ei mingit üllatusmomendi raasukestki selles osas…heas mõttes muidugi. Palju õnne Mallule! Hihi. Aga liigume nüüd edasi..

Sel aastal oli EBA teisiti üles ehitatud. Eelmine aasta kutsuti kõik esimesed 3 kohta lavale ja nad said kõik sõna võtta ning oma need niiöelda aumärgid, karikad, tunnistused vms ja sponsorite poolt kokku pandud kingitused. Sel aastal nomineeriti igas kategoorias 3 blogi ning üks neist võitis ja tema kutsuti ka ainukesena lavale ja sai siis kingituse a tunnistuse (kindlasti on sel paberitükil oma õige nimetus aga mul ei tule praegu meelde).

Spordis on teatavasti esikolmik väga kõva sõna ikkagi…pronks, hõbe ja kuld. Kõik medalid on olulised ja esikolmik saab selle au astuda lavale ning siis valatakse nad üle medalite, lillede ning šampanjaga. Oskarite jagamisel aga on teine süsteem, seal nomineeritakse esikolmik, ekraanile vms ilmub info nominatsioonidest kuid võitjaid on siiski vaid üks. Winner takes it all ehk võitja võtab kõik ja teised peavad saba norgus koju minema. Hihi

Vot sel aastal viljeleti EBA-l samuti Oskarite jagamise stiilis auhindade jagamist ja nn. võitjaid oli ainult üks. Mina teatavasti kandideerisin (panin ennast kirja) PERE-JA BEEBIDE kategoorias, sain ka mina nomineeritud esikolmiku seas…JESSS! Enne, kui avalikustan võitja ja teised ning kolmandad…räägin natuke, mis minuga juhtus enne Eesti Blogiauhindade jagamist. Nimelt sain ma veidi enne EBA-d meili sisuga, et saan auhinnalise koha ja kas ma tulen oma auhinnale ise järgi või saadan kellegi teise. Mina muidugi kilkasin rõõmust nagu väike laps ja võib-olla isegi lasin suurest õnnest paar tilka püksi ning samal ajal mõtlesin, et ma sain ilmselt teise või kolmanda koha ja kindlasti keegi minu pereliikmetest soovib au ja uhkusega kohale minna tiitli järgi. Minu saadikuteks said minu kallis isa ning tema kaunis naine. Siis ma veel ei teadnud, et nomineeritakse 3 blogi ent üks neist kutsutakse lavale ehk esikoht, kes nopib oma võidu ning saab ühtlasi Anu Saagimiga (õhtujuht) chattida.

Martin Ahven
Isa ja isa naine. (Foto:Martin Ahven)

Kui ma alustasin live ülekande vaatamist ja seal mainiti, et vaid esikoht tuleb lavale siis ma mõtlen endamisi, et püha lehm küll, kas ma tõesti siis saan ESIMESE koha või? (Meilis oli ju kirjas, et auhinnaline koht, eks?!)  Opaa! hurraa ning valleraa! Jõin oma Cava-t (alkohoolne mullidega jook) usinalt ning jäin oma kategooriat ootama. Ma ei tea, kas õues keegi kolistas või tuul puhus või oli hoopis kolmas häda aga oma blogi nime ma nomineeritud blogide seas ei kuulnud ja kui Anu hõikas võitjana välja “Elu kaksikutega” siis tahtsin korraks Cava mõjul ning muude tundepuhangute ajel lausa nutma hakata. Aga kus mina siis jäin? Kui ma esikohta ei saanud siis mitmendaks ma nüüd lõppkokkuvõttes siis jäin? Kuna ma olin ilmselgelt liiga põnevil kogu asjast, isegi naeruväärselt põnevil siis oli minu pettumus esialgu suur. Otsustasin pea selgeks magada….ja  siis sain ka teada millalgi, et minu kategoorias on järjekord selline:

  1. Elu Kaksikutega (Auhinnaline esikoht)
  2. Jummel Juurikas
  3. See ei ole Muinasjutt

 

SIIN saate ülevaate kõikidest võitjatest ning osalejatest ja häälteskooridest.

Mina sain 265 häält, mis on üle POOLE rohkem, kui eelmisel aastal. Ja minu silmis tähendab see seda, et ma olen absoluutselt juba võitnud! Aitähh teile häälte eest ja üleüldse suur kummardus ja kniks kõigile, kes te minu blogi vähemal või suuremal määral loete ning jälgite. Tahaks teile kõigile ühe suure pai ja kalli teha!

EBA 3

Kuna sel aastal lahkusid EBA-lt teise ja kolmanda koha nominendid ilma igasuguse tõendita, et nad nii ägedad ja tublid on olnud siis võtsin mina vaevaks ja tuunisin endale oma “tunnistuse”.  Väga avalikult sellega ringi kekata ei saa aga abiks siiski, eks? 🙂 

Blogiauhindade jagamisest veel nii palju, et pildilt ja videost ning kohalolijate kommentaare kuulates ja lugedes julgen väita, et sel aastal sai uhke ja äge pidu maha peetud. Üritus oli põnev, pakkus kõigile midagi ning tegevust jätkus ja ruumi oli ka küllaga, kõik said mugavalt istuda ja süüa ning juua said ka kõik head ja paremat. Ülesehituse koha pealt muidugi kurb, et ei olnud nii  nagu eelmisel aastal, sest siis oleks ka mina oma 5 minutit feimi ja tunnistuse kätte saanud aga see on tegelikult juba minu enda probleem (Järgmine aasta tuleb esikoht saada, HIHI)  ürituse korraldajate vaatevinklist saan ma igati aru, miks just selline ülesehitus sel aastal. Ootan huviga järgmist aastat ja siis olen kohal kui 5 kopikat!

Aga 3 koht ikkagi, HURRAA!

 

PS: Elu kaksikutega ja Jummel Juurika blogiautoritele-le soovin ma sülemiga palju õnne. Kakskute ja peagi ka kolmanda beebi ema ning blogijaga ma palju kursis ei ole aga Antoinette blogi jälgin küll igapäevaselt ja kui sa seda loed siis saadan suure kalli sulle sinna UK poole teele.

2 thoughts on “Ja Eesti Blogiauhindade võitja on…

  1. Issand kui armas sa oled! Saadan kallistuse ju otseloomulikult vastu!

    Mina hoidsin pöialt just sulle, sest sinu blogist leian alati nii palju äratundmisrõõmu. Mul on nii väga hea meel, et sa blogid (ükskõik, mis teemal sa parasjagu räägid) ja egas EBA tunnustus põhiline pole. Kuigi samas ka mina olin nördinud, et meid natukenegi rohkem ei tunnustatud ja meie suurest võidust märki maha ei jäänud kuskile mujale kui meie endi ajusoppi. Tahaks ju tervele maailmale kuulutada, et oleme nüüd räigelt suured blogibossid, eks! 😀 HAhahahhah! No aukiri oleks olnud lihtsalt kena ja armas žest ja kuna eelmistel aastatel need esikolmikule olid, siis oli ju ootus sees, et saab. Ja siis ei saanud. Täiesti loogiline pettumus meil, ma leian. Eriti veel seoses selle eksitava emailiga, aga oeh jah, olevat olnud kogemata..

    Või noh, jah, ma olen üsna kahtlev selles osas, kas järgmisel aastal enam tahangi osaleda. See suur häälteküsimine oli isegi natuke ebamugav pean ausalt ütlema. Ning isegi võit enam ei tundu midagi nii väga ihaldusväärset. Mis ma sellest saan, mingit nodi, mida ma tõenäoliselt ei vaja. Need lugejad, kes siiralt tahavad tunnustada, leiavad selleks igal ajal mingi viisi. Olgu selleks siis kommentaar või kirjake või südameke blogi Facebookilehel jne.

    Me võiksime hoopis ise midagi vahvat teha blogiga seoses vms. Koos mingit väljakutset vms, see oleks päris huvitav. Viimasel ajal tunnen, et mu blogi nii igav, hea oleks vahepeal sinna särts jälle sisse puhuda. Et siis kui sa nõus oled ja/või sul mõni mõte tuleb, siis anna teada. 😀

    Meeldib

    1. Issand, ma olen sinuga niii ühel nõul! Ma ise leian ka, et kohati igavaks kisub blogi, jutuainet ka just eriti ei teki siin hetkel…peale hala ja vingumise muidugi, kui raske AINULT 1 lapse emana see elu ikka on😂

      Aasta on aega järgmise EBA-ni. Ma usun, et ma tahaks sellest osa saada kindlasti, kas otsustan siis kandideerida või mitte. Õigus on sul selles osas, et kui aukirjagi ei saa siis on vaja “make it or brake it” esimest kohta ja siis tuleb ka see nodi, mida suure tõenäosusega hullult vaja pole.

      Väljakutse pool on “meelierutav” hihi. Jätkame seda teemat messengeris edasi 😉

      Ps: äratundmisrõõm on meil vastastikune ja kuidagi tunnen siin pm Gibraltaril olles, et oled väga lähedal mulle. Lennukiga kõigest 2.5 h ja mul UK-lased ümberringi siin ja seadused ka Gibraltaril enamjaolt UK omad+ enda mix.

      Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s