aktuaalne · blogimine · potitreening

Potitreening VOL 3

Ma ei tahagi täna üldse sellest kirjutada, kuidas Annabelil potitreeningud lähevad. Ma otsustasin sellest meie kõigi närvide rahustamiseks pausi teha. Lisaks on meil külaline peagi siia Hispaaniasse tulemas seega on natukene halb aeg potitreeninguid pidama hakata. Üleüldse ma alustasin veidike kehval ajal, mulle tundub. Me kolisime alles Eestist Hispaaniasse, mis väga suur muutus ja mitte ainult meie vaid ilmselgelt ka lapse elus. Kuigi laps on palju õnnelikum, sest siin oleme me kõik perena koos siis on tal siiski palju, millega taaskord harjuda. Me otsustasime Kristjaniga, et me jääme ootama natukene stabiilsemat ja rutiinsemat elurutiini ja siis proovime uuesti.

Sattusin mina täna lugema “2016 Oktoobribeebid” gruppi, kus on potitreeningud hetkel väga aktuaalne teema. Täitsa tore, kui on olemas grupp, kus teistel on ka samavanad lapsed ning samad rõõmud, mured, küsimused ja probleemid. Kuna Annabel ei käi veel ise potil siis loen alati selle temaatikaga postitusi huviga, lootes ammutada nendest uusi mõtteid, energiat, positiivsust ning mingil määral ka loodan ennast rahustada neid lugedes. Seda viimast loomulikult juhul, kui keegi on samas olukorras, kus mina parasjagu olen oma lapse ning tema potitamisega. Hihi! Täna leidsin sealt jälle ühe hea postituse, kus üks ema jagas oma nippe, kuidas ta KÕIK oma 3 last on õpetanud ise potil käima VAID kolme päevaga. See tundus minu jaoks müsteerium ja midagi, mis siin peres küll kunagi juhtuma ei hakka aga siis mõtlesin jällegi, et kui sa ei proovi siis sa ei saa kunagi teada, kas oleks toiminud või mitte. Lisan siia teile selle postituse oma beebigrupist, muidugi küsisin enne ka luba, kas võin seda infot jagada.

Tere, kuna potitreening on hetkel paljude jaoks aktuaalne, kirjutan oma kogemusest. Mina olen kõik oma 3 last õpetanud potil käima 3 päevaga. 
Enne lahtikirjutamist märgin 4 tähtsat reeglit:

  1. Kui alustada potitreeninguga, siis mähkmed ära JÄÄDAVALT – st ei pane neid ka ööseks, autosõiduks või õueminekuks alla. See ainult pikendab protsessi ja tekitab lapses segadust, miks vahel tohib püksi pissida ja vahel mitte. Öösiti ja autos kasutan imavaid linu.
  2. AINULT ja ainult heaga. Minu potitreening ei sisalda pahandamist, noomimist. Kogu protsess peab olema mänguline ja põnev. 
  3. Pott peaks olema täiesti tavaline mitte laulev vm lisadega 
  4. Potitreening peaks toimuma ajal, mil peres on täiesti tavaline argirutiin st pole muid meeleolukaid sündmusi ega palju külalisi mis last erutaks ja tema tähelepanu köidaks.

Ja lisan ka 3 põhiviga, mida minu arust tehakse:

  1. Võetakse mähkmed ära ainult mingiks ajaks a la päeval korra proovitakse ja õue/autosse/ööseks pannakse mähe tagasi.
  2. Joostakse kohe alguses potiga järele ja “sunnitakse” potti pissima. Eks lapsed on erinevad, kuid enamasti tekitab see lapses potihirmu ning lükkab sujuvat protsessi taaskord edasi.
  3. Ollakse pahane, kui laps maha/püksi pissib.

Ja nüüd kõigest lähemalt. Esimene asi, mida tuleb meeles pidada on asjaolu, et laps on kogu oma elu püksi pissinud ja nüüd äkki tuleb talle tohutu info ja uus olukord. Vanema meelest peab laps lihtsalt potti pissima, aga laps peab tegelikult endale selgeks saama 4 asja:

  1. mis see pissi/kaka üldse on ( sest senimaani on see tulnud nii loomulikult mähkmesse ning pole vaja olnud sellele tähelepanu pöörata).
  2. Hädast tuleks verbaalselt märku anda.
  3. Seejärel häda potti teha.
  4. Ja häda tuleb suuta ka hoida (vähemalt kuni potini või autosõidul kuni peatuseni või öösel kuni hommikuni).

 

C.a nädal aega enne potitreeninguga alustamist toon ma pissipoti välja ja lasen tal sellega mängida sh pükste ja mähkuga peal istuda. Ta ei tea siis veel selle otstarbest midagi, kuid neile reeglina meeldib just siis potiga mängida. Kui ta seal peal istub, teen talle nalja ning kui potti silma alla pole, alati küsin, kus pott on ning siis ootan kuni ta uhkelt poti toob:)

Postitreeningu esimesel poolel päeval (kuni päeval) mina üldse potti ei puutu ega sellega lapsel järel jookse. Võtan mähkme ära ning ideaalis võiks ta saada paljalt ja õues joosta. Poistega mul see õnnestus, tüdruku potitreening oli külmal ajal seega olime tubased. Toas või õues – laps võiks saada olla ilma püksata palja pepuga. Nii on vähem pükste määrimist ja laps saab keskenduda ainult pissimisele mitte kohe ka märgadele pükstele. Esimestel kordadel kui ta pissib, on näha, et lapsel on ka endal tõsine hämming olukorrast. Ta näeb, et temast jookseb mingid vedelikki välja. See ongi koht, kus tuleb kiita ja veelkord kiita. Isegi siis, kui see tuleb tuppa ja põrandale. Mina kiidan “oii, tublii, vaata – pissi tuli” ja hakkan kas plaksutama või olen lihtsalt üliõnnelik. Laps saab kohe hea emotsiooni ning aimu, et see on siis järelikult pissi. Koristame koos ära ning samal ajal ma endiselt kordan, et “pissi tuli”. Ja seda tegevust siis kordan ca pool päeva. Mõte on selles, et lapsed tahavad alati vanemate soosingut ning neile meelejärgi olla. Mis juhtub selle poole päevaga on see, et kui pissi tuleb, hakkab lõpuks laps ka ise juubeldama, et pissi tuli. Selle protsessi käigus võib ka küsida, et kas tahad pissile? Kui laps pissib väga vähe või on näha, et tal võtab arusaamine aega, võib potivaba osa pikendada ka 1. Päeva lõpuni. Tüdrukuga ma just nii tegingi. Aga hiljemalt esimese päeva lõpuks on laps teada saanud 1. punkti – mis see pissi/kaka on ning oskab ka hädast verbaalselt märku anda. Kuna lapse kõnevõime on erinev, on ka märguanded erinevad. Oktoobribeebi (2016 a sündinud) nt ütles mul eranditult “kaka” – ka pissi kohta. Teine poeg ütles midagi “pissi” sarnast, aga tegelikult saime ainult meie mehega aru, et laps tahab pissile. Peaasi, et ta midagi sarnast ütleks ja oma hädast sel moel märku annaks.

Järgmiseks, kas 1. päeva pärast lõunaund või 2. päeva hommikul tuleb mängu pissipott ja kui siiamaani oli soovitav lapsel püksata olla, siis nüüd vōib püksid jalga panna. Mina kasutasin lühikesi pükse/boksereid. Need saab kohe ruttu kraani alt läbi lasta ja kuivama panna. Kuna laps teab nüüd, mis see pissi-kaka on, siis on pükste jalgapanek nüüd vajalik, et ta mõistaks ja kogeks, et kui häda püksi tuleb, on märg ja paha. Kui kodus on natuke vanemaid õdesid-vendi on soovitav neid ka kaasata. Ehk siis kui vanem laps potil on, kutsuda noorem ka vaatama või siis suunatagi koos potile. Selles faasis on kõige tähtsam seletamine – pissi/kaka käib poti sisse. Ärgem unustagem, et ta on saanud eelneval nädalal juba mänguliselt potiga tutvuda st pott pole talle uus asi. Ja kui püksid saavad märjaks, siis kiidan, et pissi tuli, kuid teen paha näo ja seletan, et märg on ja nii halb on ja pissi käib potti. Kui laps annab hädast märku hetk enne pissimist, võtan tal rahulikult püksid jalast ja suunan potile. Poistega on veel eriti lihtne – kui nad ka kohe peale istuda ei julge, näitan, et ka püsti saab potti pissida. Suvel õues näitas 5 a. vanem venna, et õues saab ka pissida, kui püksid alla lasta ning minu oktoobrikal oli hetkega selge. 
Ühesõnaga sellele faasile olen võtnud rahulikult päeva-paar. Seletanud, seletanud ja veel seletanud. Ning potil olek peaks olema mänguline. Kui vaja, mängin temaga samal ajal, mil ta potil istub. Võtan tekikese ja teen “kukuu” mängu vms. 
Teise päeva õhtul võtan poti voodi ette ning kuna minul magavad lapsed kuni potitreeningu lõpuni kaisus, siis näen hästi ära, millal laps nihelema hakkab või ütlema, et tahab pissile. Paar esimest ööd olen tōstnud potile, kuid reeglina jäävad ka ööd üsna ruttu kuivaks, sest imav lina on küll alla, kuid tuduriided saavad märjaks ning neile jääb see halb tunne meelde.

Lapsed on erinevad ja mõned taipavad kiiremini, mõnel võtab kauem aega, kuid selliselt käitudes usun siiski, et protsess on üsna lühike ning mis kõige tähtsam, lapsele meeldiv protsess.

 Emadele aga rahu, kannatust ja jõudu!

Mind see postitus igaljuhul inspireeris ja tundsin kohe, et ma olen oma oktoobrilasega natukene valesti talitanud. Esiteks oli mul halb ajastust potitreeningute alustamiseks (kolimine, uus elukeskkond, elevus) ja peale paari nädalat proovimist ning tulutult sain ma isegi lapse peale pahaseks, et see piss ikka veel põrandale tuleb mitte potti. Häbi-häbi mulle!

Ma võtsin otsuse vastu oodata veidi, kuni meil on natuke rahulikum ja rutiinsem elu ning maha rahunenud elutempo ning ma alustan uuesti potitreeningutega ning miks mitte proovida seda täpselt selliselt nagu Johanna oma kolme lapsega. Minul magab küll laps juba 10 kuud oma toas ja oma voodis seega öised treeningud hakkavad natukene teistsugused olema aga, kui põhjalik ettevalmistus on tehtud siis ma siiralt usun, et järgmine kord peaks küll kõik hästi minema ja ka meie saame oma oktoobritüdruku potil käima.

 

IMG_3758

 

IMG_3760 (2)

Millal ja kuidas alustasite teie potitreeningutega ning milline nipp või trikk teil varuks on/oli?

Kui kiiresti hakkas teie laps iseseisvalt potil käima?

 

 

 

 

Viited: “2016 oktoobribeebid” grupp facebookis ning oma potitreeningute nippe jagas meile lahkelt Johanna. 

4 thoughts on “Potitreening VOL 3

  1. Mu poiss hakkas pissil käima potil 1a5k ja ülilebolt. Mul ei olnud see veel mingi suur eesmärk, aga aegajalt suunasin sinna ja siis hakkas juba ise küsima. Üldiselt küsis ka siis kui mähe jalas oli. Õnnetusi on juhtunud paar üksikut korda terve aja jooksul. Aga 2 probleemi on siiani, praegu laps 1a10k ja magab öösel ikka mähkuga, sest saab veel rinda ja seda ka öösel, niiet öösiti pissib mitu-mitu korda ja nii on lihtsalt lihtsam. Kui võõrutame öisest söömisest, saab ilmselt ilusti ka mähkuta magatud. Teine ja suurem probleem on see, et kakat ei taha ikka potti teha. Kakab üldiselt hommikul kohe ärgates kui mähku veel jalas on. Kui enne ära võtan, siis enamasti lihtsalt hoiab kinni ja ei teegi.. Paar üksikut korda on õnnestunud ka potti saada ja paar korda ka põrandale/püksi. 🤔😏

    Meeldib

  2. Mina enda kogemusest tean nii palju, et kõige rohkem peab potitreeninguks valmis olema just ema ise. Kui ei suuda veel 10x päevas pükse vahetades ja pestes ja öiste õnnetustega 100% rahulikuks jääda, siis on vara.

    Meie pliks käis potil juba enne aastaseks saamist ent polnud mähkmevaba. Lihtsalt kui juhtus potti, siis juhtus potti, kui mujale ja mähkmesse, siis niimoodi. Pott oli alati olemas ja nähtaval, isegi kui ei olnud igapäevaselt kasutuses.

    Vahepeal oli mähkmevabu perioode ka jne, aga päris mähkmevabaks vist sai kusagil 3-aastaseks saamise ajal. Ei mäletagi nii täpselt enam. 😀

    Meeldib

    1. Ja ise järgmise lapsega muidugi samamoodi ei teeks. Ikka nende paremate õpetuste järgi, et kui ära, siis ära ja üldse tahaks algusest peale riidest mähkmeid kasutada jne. Et jah, minu järgi nüüd küll ei tasu teha. 😀

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s