blogimine · elu väismaal · gibraltar · hispaania

Muljed siinsest elust ja olust

Kui nüüd aus olla…siis on endiselt selline tunne nagu me oleksime siin puhkusel. Puhkusel olles on tihtipeale tunne (meelega tekitatud) tunne, justkui oleme muust maailmast välja lõigatud. Sa tulid ometigi puhkama, eksole? Töö, pere, sõbrad-kõik ootab sind kodus aga praegu on rand, kokteilid, päike ja palmid. Kristjanit valitsevad kindlasti hoopis teistsugused tunded ja meeleolud, sest tema keskkond ja rutiin on minu omast erinev. Tema käib igapäev Gibraltarile tööle ning vestleb oma töökaaslastega, kes on peamiselt UK-st pärit, inglise keeles, teeb spordiennustust ja marketingi ja tuleb siis koju ja suhtleb meiega ja nädalavahetusel käime sõidame ringi ja uudistame ümbrust või vastupidi lebotame kodus ja ei tee midagi. Minul aga on teistsugused tunded, sest mina ei suhtle kellegagi igapäevaselt. Minu suhtlus piirdub külapoes tere, aitäh ja head-aega ütlemisega (mida ma ütlen Hispaania keeles) ja noh, Annabeliga suhtlen ka Eesti keeles, algtasemel.

Meil on välja kujunenud teatud rutiin siin…ärkame, ma teen süüa, me sööme ja läheme välja jalutama, peale jalutuskäiku läheme ujuma või tuleme tuppa mängima siis jälle sööme lõunat ja ma panen Anna tuttu. Vabal ajal ma kas puhkan(magan) ise, koristan ja teen õhtusööki, lähen käin üksi ujumas või blogin (loen blogisid ja uudiseid). Peale Annabeli lõunauinakut hakkame me uuesti välja sättima, kõik tegevused võtavad omajagu aega seega õue jõuame me kuskil 17.30-18 paiku. Kristjan jõuab 18.30 kõige varasemalt või hiljem ja nii me siis jalutamegi talle vastu või teeme niisama ringi ja tuleme koju õhtust sööma ja/või ujuma ja siis sööma. Kui Kristjan on kodus siis on aeg juba valmistada ette Annabel ööune jaoks ja see tähendab vannitamist, pesemist, riidevahetust ja muid tavapärased tegevusi. Annabel jääb magama kell 20.30-21.00 ajavahemikus ja siis on üks kõva tund aega vaba aega, kus ma kraamin kodu, pesen nõud vms ja kell 22 lähme ka meie ööunne ja algabki kõik otsast peale.

Me oleme paar korda saanud kokku Kristjani töökaaslastega (ja nende naistega) ning selle teise Eesti perega, kes meie lähedal elavad. Kristjani töökaaslaste naistest ma midagi enam kuulnud ei ole aga vähemalt Eesti pere suhtleb meiega veel edasi ja seda ka vaid niikauaks, kuni nad Marbella-sse ära kolivad. Ma kujutan ette, et, kui ma saangi siis kellegagi kokku siis ma võin nad lihtsalt surnuks rääkida. Näiteks, käisin mõned päevad tagasi bikiini depis ja küüntes…minu tehnik ilmselt teab nüüd rohkem mu elust, kui keegi, kes reaalselt on mu elus. Hahaha! Tegelt, päris kurb.

Ma ilmselt kõlan päris nõmedalt, ma ainult vingun, tegelikult ei ole nii! Kui mulle antaks võimalus homme Eesti sõita või järgmisest nädalast täiskohaga tööle minna siis ma ei kasutaks neid võimalusi ära. Oleneb ka, kui ma saaks nädalaks Eesti siis jah, ma tuleks ja kui ma saaks HR-s tööpakkumise, mis mulle sobib ja meeldib siis vist ikkagi läheks tööle ka aga permanentselt Eesti tagasi ei tuleks (veel) ja suvalisse kohta tööle ka ei läheks lihtsalt selleks, et tööle minna. Eks iga algus ole raske ja minu mäletamist mööda oli mul ka Rootsis algul raske, sest mul ei olnud tuttavaid, sõpru ja ma ei osanud keelt ja mul polnud seal oma kohta. Kõik tuli järgemööda, tutvused tulid ajaga, keel tuli ajaga ja peale mõnda kuud oli mul juba midagi teha, kuskil käia ja need “keegid”, kellega käia. Siin lihtsalt on mul natukene raskem koduse emana leida sõpru. Minu ainukesed trajektoorid on mänguväljak, park ja külapood, kus käivad kohalikud töömehed õlut ja kohvi joomas ja UK nind Saksa turistid joomas ja vahel harva ka söömas. 😀

Muud juttu kah. Mina esiti arvasin, et ma tulen arenenumasse piirkonda, kui Eesti ja selle all mõtlen ma muidugi Gibraltarit mitte Hispaaniat aga ma eksisin. Nüüd siin olles saan aru, kui hea ja mugav ja lihtne oli ja on kõik Eestis. Esiteks on tänapäeval internetis kõik otsitav ja leitav.Eestis on pea igal ettevõtel, ilusalongil, restoranil ja ööklubil on oma sotsiaalmeedia kanalid, kus tehakse aktiivselt sisuturundust, reklaami, jagamismänge jne. Siin on heal juhul paaril tegijal facebooki konto ja kui juhtub siis ka Instagram konto aga kõik muu saab reklaami vanamoodsalt, üks räägib teisele, et vot näe, mine sinna, seal on hea toit, klienditeenindus, kvaliteetsed teenused või tooted.

Olen aru saanud, et terve Gibraltari peale (ja ka L-Hisp. ranniku) on ainult 1 küünetehnik, kes suudab ja oskab teha kvaliteetseid küüsi ning ühtlasi ka täita kliendi soovid. Teised on keskpärased ja ma millegipärast usun, et ma algajana suudaks ka mõnest etemat tööd teha. Muidugi selle “tipptegija” juurde on võimatu aega kinni saada. Depis on siiani käinud vaid ühes kohas, kuid seda viga tuleb kindlasti parandada lootuses, et keegi teine kuskil ei tõmba mind veriseks aga samas suudab eemaldata mittetahetud karvakesed. Klienditeeninduse poole pealt võin vaid kiita, siin on väga sümpaatsed ja lahked ning sõbralikud inimesed ja tõesti tundub, et klient on siin kuningas.

Üldjuhul algavad tööpäevad siin kontorites kell 09.00 ja klienditeenindus asutustes kell 10.00. Mõned hommikusöögi buffeed ja kohvikud avatakse suts varem, et tööle minejad saaksid kaasa krabada oma kohvid ja hommikusöögid. Siesta(tähendab hisp. keeles uinakut) kestab siin üldjuhul peale lõunasel ajal kuni kella 17-17.30-ni, see tähendab, et sel ajal ei tööta ükski kohvik, restoran, külapoed, apteegid -kõik on kinni. See on esmapilgul üsnagi häiriv, sest sellisel ajal tahaks just oma toimetamisi ja käimisi teha. Poed, supermarketid on lahti siin üldjuhul kella 21-ni ja nädalavahetusel, pühapäeval on jällegi KÕIK keskused ja supermarketid kinni. Sellega harjumine võtab veel aega, Eestis on mõni pood isegi 24/7 lahti, tanklapoed on ööpäevaringselt avatud, poed on 23-ni lahti, keskused on 7 päevanädalas…mine ja poodle siis, kui tahad. Siin on tarvis aega planeerida ja arvestada tuleb sellega, et nädalavahetusel ei liiguta siin keegi mitte ühte lille ka.

Gibraltarlased on ise ka öelnud, et nad ei söö tervislikku toitu ja üleüldse tundub pealtvaadates, et tervislik elustiil ei ole nende jaoks prioriteet. Esiteks on Gibraltar oma suuruselt on väike, 6.7 km2 ja elanikke on seal ligikaudu 30 000 ja natuke peale inimest. Siiski on kivirahnul toimiv ühistranspordi süsteem ning taksod, mis minu jaoks on natuke üllatav, sest enamik trajektoore, mida kohalikud kõndima peaksid igapäevaselt, on maksimaalselt 2-4 km. Siiski võib linnapildis kohata VÄGA suuri inimesi, et mitte öelda inetult ja ainuke vegan/ taimetoitlaste/tervisliku toidu restoran, mis Gibraltaril on, pani ka oma uksed eelmine või üle-eelmine nädal kinni, sest kliente pole. See-eest on seal olemas MacDonaldsid ja muud kiirtoidurestoranid ning nende ainukeses supermarketis, nimega Morrison’s on protsentuaalselt keemiat, suhkrut, süsivesikuid ja rämpstoitu palju rohkem, kui tervislikke alternatiive ning puu-ja juurvilju. 99% Gibraltarlastest on UK päritolu ja kes vähegi kursis on Jamia Oliveri tegemistega siis me teame, kuidas ta võitleb UK-s ülekaalulisega ning sellega, mida pakutakse lastele süüa ja juua lasteaedades ning koolides.

Ma arvan, et tõmban selleks korraks otsad kokku. Kui teil tekib küsimusi seoses Lõuna-Hispaaniaga või Gibraltariga siis ma vastan teile hea meelega.

IMG_4772 (1)IMG_4766IMG_4764

20180429_121533179_iOS20180429_112642479_iOS

Kas te olete kunagi käinud Gibraltaril/ Lõuna-Hispaanias?

Mis meeldis, mis mitte?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s