aktuaalne · blogimine · hispaania · poodlemine

Alla 2 aastasega ilma autota poes- saab küll?

Kõik mu lapsed on pestud, kustud, söödetud ja üks neist ka voodis ja magab, nüüd algab minu aeg (22.34)! Tegin Instagramis POLL-i ehk küsitluse, kas keegi tahab teada, kuidas me käisime täna Annabeliga ühistranspordiga 30 kraadises kuumuses 5.5h (13.30-19.00) teises linnas, kaubanduskeskuses ventilaatori järgi ja tulime sealt tagasi 2 poekoti, 2 seljakoti ja käruga ning käes olid meil veel wc-paberi rullid ning karbiga ventikas. Üle 10 inimese vastasid juba, et sooviksid hea meelega selle teemalist postitust lugeda ja nii ma seda päeva nüüd kirja panema hakkangi.

Buss käib  5x päevas (2x nendest enne kella 09-t hommikul)

Ärkasime nagu ikka kuskil 9 paiku ja buss La Alcaidesast liikus linna (La Lineasse) kell 14.00. See jättis meile sellise kenakese 4.5h ennast valmis seada pikaks päevaks aurusaunas, vähemalt nii ma kutsun seda ilma, mis meil siin hetkel on. Kuna härra viibis kodus siis kasutasin ma seda täiel rinnal ära ning sokutasin lapse talle ning üritasin ise tegeleda paar tunnikest enese harimisega. Kui ma tavaliselt hakkan kuskile minnes sättima tund-kaks enne ja mitte seetõttu, et mul vaja pesus käia, make-up teha, riided valida vaid ikka selleks, et LAPS pesta, riietada, päikesekreemiga määriga, kott kokku pakkida jne siis täna lükkasin ma need kohustused sujuvalt pereisale ning ise hüppasin voodist püsti alles kell 13.00. Poole tunniga käisin pesus, panin riidesse, kontrollisin lapse üle, koti sisu üle, Spreitasin meid SPF, UVB, UVA kaitsetega üle ning valmis me olimegi. Mis sest, et minu juuksed mõned päevad pesemata olid, panin nokaka pähe, prillid ka ette ja asi ants.

Instagrami vaja ka pilt panna, kui seelik seljas

Niisiis, kell 14 läks buss linna ja veidi peale kella 15 olime Carrefour kaubanduskeskuses. Et Annabel tervet aega tagumiku laiaks ei istuks siis lasime tal terve tee bussipeatusest poodi jalutada ehk kokku 1.5km. Meie muidugi tegelikult salamisi lootsime, et Annabel jääb bussisõidu ajal vankris magama aga tegelikult tal vist läks hoopis süda pahaks ja ta öökis paar korda…asi muidugi lahenes kiirelt peale seda, kui me ta rihmadest päästsime ja ma ta enda sülle istuma võtsin. Poodi minnes, hakkasin Annale juba tee peal mainima, et nüüd on poodi minek ja kui kõik kenasti läheb siis ta saab ühe mänguasja. Keskusesse sisenedes sai ta kõigepealt mänguautode peal hullata ja seejärel toppisime ta vankrisse tagasi, pistsime saiakese näppu ning asusime sisseosteid tegema. Kõlab nagu me oleksime maailmasuuri oste tegema läinud, tegelikult ajasime näpuga järge ja keskendusime vaid kampaaniahindadele ning hiljem kassas käisime kõik numbrid üle ja kui miski valesti oli läinud siis saatsime lihtsalt poodi tagasi. Eelarve pole ju nalja pärast välja mõeldud, eksole?!

Kui ma peaks valima nõudepesuka või vendi vahel, ma valiks surma…(nalii)

Meie peamine eesmärk oli poest saada ihaldatud ning kaua oodatud ventilaator, mis puhuks meile tuppa jahedat õhku, et me saaksime magada ilma, et meie keha kleepuks voodiriiete külge ja üleüldse ülla eesmärgi nimel, et me saaksime kvaliteetset ööund siin majas magada. Muidugi oli meil ka muid puudujääke kodus, mis vajasid täiendamist, wc paber, väga olulised elemendid kodus – lambipirnid (ilma milleta me viimased paar kuud kohustuslikku romantikat oleme õhtuti küünlavalgel teinud), sööki ja jooki ja lõpuks käisime niisama juba poes ringi aja kulutamise eesmärgil, kuna bussini oli veel aega ja väljas on teadagi, et liiga palav. Kalaletis arutasime endamisi, kuidas üht või teist kala kodus puhastatakse, tegime nalja nende välimuseüle, mina otsisin kookosejahu poest, et täiega tervisliku valiku jahude osas teha (ei leidnudki) ja Annabel sai ka ühe, tegelikult kaks mänguasja, lihtsalt üks rändas kodus kohe luku taha ja seda saab ta ainult jao pärast (mullitaja) ja teine mänguasi ehk preemia selle eest, et ta nii kannatlik laps oli.

Väga armas piltidega joonistusraamat Annabelile ja mullitaja

Mingil hetkel oli Annabel juba päris väsinud ja ei toiminud meie poolt kaasa taritud meelelahutus- mänguasjad, joonistamisvihik, kõrrejook seega hädas andsime talle kassas Põrsas Peppa multikad kätte ja hiljem juba sobis jälle joonistusraamat ja niisama õues ringi vaatamine. Kõndisime oma kompsudega bussipeatuse poole ning ootasime ka seal ligikaudu tunni enne, kui ventileeritud bussi nautida saime. Viimane tee koju oli kõikse raskem, sest lisaks vankrile (7kg) ja seal sees istuvale lapsele (10 kg) olid meil veel seljakotid, 2 poekotti ningwc paberi rullid (18tk pakis) ning ventikas. Tee koju ei olnud ka sugugi mitte lauge vaid üks mäest üles rühkimine. Annabel sai oma teise kõrrejoogi (apelsinimahl-väidetavalt pressitud) ning Belvita hommikusöögi küpsise, mõnules oma kookonis edasi ning meie tegime kogu töö ära. Lõpuks, kell 19 umbes, olime me kodus. Kõik olid õnnelikud ja rahul- meie päev oli korda läinud!

Viimane mägi veel vaja seljatada ja siis kodus ventikat nautimas

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s