aktuaalne · blogimine

Kuidas tekivad eelarvamused ja klatš?

Kõigepealt tahan meelde tuletada kõigile, k.a iseendale, et see siin on minu blogi, minu päevaraamat…minu! Samamoodi nagu on kõigil teistel omad elud ja tegemised, on see siin minu elu ja minu tegemised ja mina kirjutan oma elust ja selles toimuvast nii nagu mina heaks arvan. Kui see on sinu jaoks igav, mõttetu, ebasobilik, nõme, tülgastav, lame või jumal teab mis siis sa ei pea siia tulema seda lugema ning sellega oma väärtuslikku aega raiskama.

Ma kirjutan seda seetõttu, et vahel ikka eksib minu sõnumitesse ära mingisugune lause, mille sisu viitab sellele, et see, mida ma kirjutan on kas igav, mõttetu, nõme vms. Las ta siis, sest ma küll igale kirjale vastama ei hakka selliselt, et palun vabandust, ma järgmine kord teen paremini. Blogisid ja blogijaid on Eestis sadu, kui mitte tuhandeid ja palju “populaarsemaid” kui seda olen mina. Valik on suur 🙂 Mina olen õnnelik kasvõi oma 10 jälgija ja mõttekaaslasega ja kui mittekeegi ei loe siis saan ma vähemasti ise lugeda 10-25 aasta pärast. Vot nii! 🙂

Õnneks on mul siiski neid rohkem, kes elavad mulle kaasa ja kellele mina elan omakorda kaasa ning kes jagavad konstruktiivset kriitikat, rõõmu, nalja, tuge, nõu ja muud toredat, mis mu meele heaks teeb ning ma tunnen taas, et ma ikkagi teen õiget asja. Mulle meeldib kirjutada ja jagada! Isegi, kui ma pole poeediks ega kirjanikuks sündinud ja isegi siis, kui minust ei saa staar ja tuntus. See ei ole minu eesmärk omaette!

Klatš ja eelarvamused

Tegelikult plaanisin ma kirjutada täna Hispaania ilmast ning meie võrdlemisi igavast päevast, kus me sõitsime La Lineasse ning Annabel oli terve see tripp (5-6h) nii tubli ja särasilmne, et sellistel hetkedel tekib küll tunne, et neid pudinaid võiks mitu olla ja mis see siis nendega ära ei ole elada ja olla aga kuna koju jõudes FB lahti tehes suutsin ma piisavalt ärrituda, et minu “zen” oli täiesti maatasa ja rahulolu ning rõõm asendusid kiirelt üllatuse, pettumuse ning solvumistundega. Miks nii?

Proovin seda nüüd kirja panna selliselt, et see oleks võimalikult lihtsasti loetav ja arusaadav. Ma ei anna pead, et ma seda teha suudan. Ühesõnaga sain ühelt inimeselt (Pilleriinult) kirja sisuga, et ma olen teinud kellelegi liiga (Aadamale ja Eevale) ning minu jaoks tuli see täiesti üllatusena. Otsustasin siis asja uurima hakata kuna ma ei jäta selliseid asju tavaliselt niisama, isegi siis, kui ma tõesti peaksin seda tegema ja helistasin Aadamale ning küsisin, mis värk on ja miks mina asjast midagi ei tea?! Ometigi olin ma pea-asjaosaline selles loos.

vahepeale selgitan, et Pilleriin saatis mulle info, et ma olevat Aadama ja Eeva poolt mulle(loe: Annabelile) kingitud eseme nahhaalselt pannud Instagrami müüki ja viimased on nüüd murtud sellest inetust teost.

Enda kaitseks nii palju, et ma ei olnud sellest esemest ja kingitusest, kui sellisest teadlik. See sai ilma minu juuresolekuta antud Annabelile ja minule ei öelnud keegi, et see on kingitus (Aadan ja Eeva siis, kes selle üldse kinkisid). Mina arvasin, et see on üks paljudest Annabeli mänguasjadest, mida ikka ilmus siit ja sealt juurde meile Eestis olemise ajal.

Teiseks, pole ma midagi müüki pannud vaid sorteerisin asju, mida enam vaja pole ning plaanis oli need minu jaoks ebavajalikud esemed viia taaskasutuskeskusesse, et elamisse ruumi juurde tekitada. Sealjuures ei tulnud mulle kordagi pähe, et ma peaksin oma elamist tühjendades võtma ühendust Aadama ja/või Eevaga, et küsida üle, kas ikka võib ja tohib…minu asjad ju või vähemalt nii ma arvasin.

Mis just juhtus?

Asi pole selles, kes mida kinkis ja kellele, millal ning miks. Asi pole ka selles, et ma olin midagi kuskil valesti teinud (kogemata). See on kõik tühine praegu aga, mis sellest täiesti olematust asjast sündis, vot see on hoopis uskumatu. Sündis see, et mina, kui peakangelane, sain enda inetust teost teada kõige viimasena ja mitte nende inimeste käest, kellele ma liiga tegin vaid hoopis kellegi kolmanda käest, kes ei ole tegelikult üldse asjaga seotudki. Mina tegin midagi, mis tegi kellelegi liiga ja see keegi läks rääkis sellest Pilleriinule, mitte mulle! Kogu lugu! Ja vahepeal muidugi faktid muutusid ja tekst kallutati, kelle poolt, ei tea ja keegi ei saagi kunagi teadma AGA point on selles, et kellelegi on minust jäänud negatiivne mulje, SEST ma olevat teinud midagi, mida ma isegi ei tea, et ma oleksin teinud. Vot, kui sa varem ei teadnud, kuidas tekivad inimestest teatud eelarvamused ja kuidas tekib klatš siis see siin on stiilipuhas näide sellest, kuidas tekivad eelarvamused, antud juhul negatiivne eelarvamus.

Eelarvamused tekkisid siin loos nii Aadamal, Eeval kui ka Pilleriinul. Aadam ja Eeva arvasid, et ma viskan ära nende poolt kingitud eseme. Sealjuures unustasid nad aga ära fakti, nad ei olnud mulle oma kingitusest kunagi teada andnudki (see sai ju minu kohalolekuta lapsele üle antud ning keegi hiljem ei täpsustanud). Eelarvamus tekkis ka Pilleriinul, kelleni jõudis üldse selline info, et ma olen teise inimese väärtusliku kingituse pannud südametult Instagrami müügiks- milline kohutav inimene! Hea näide sellest, kuidas üks laseb ühelpool tuba pussu ja teises nurgas käib jutt, et ta lasi ennast täis. Klatš!

Loo moraal

Inimesed!  Palun rääkige omavahel! Ma kogu oma südamest palun seda! Kui keegi tegi sulle liiga, mine ütle talle, Kui keegi ütles sulle midagi inetult, ütle talle seda! Kui sulle ei meeldi midagi, mine ütle, et sulle ei meeldi ja sa saad selle oma hingelt ära ja kes teab, võibolla ülatud hoopis positiivselt ja elu läheb rõõmsalt edasi. Milleks karta otsekohesust? Kui sa lähed ja räägid nendest asjadest teistele inimestele ja see jõuab ringiga välja sinna, kust see teema üldse pihta hakkas siis kas see mitte pole kokkuvõttes hullem?

Kogu see tsirkus täna oleks ära jäänud, kui Aadam ja Eeva, kellele mina liiga tegin, oleksid tulnud minu juurde ja ÖELNUD mulle näkku, et ma midagi valesti tegin ja SUURE tõenäosusega, olles kuulanud ära minu loo ning selgituse, oleks kogu viha, äng, kurbus ja solvumine jäänud olemata, ma oleks vabandanud ja neil poleks olnud mittekunagi põhjust minna sellel teemal rääkima kellegi teisega. Aga vot just sellel lihtsalt põhjusel, et kommunikatsiooni ei toimunud minuga, vaid kellegi teisega, kes omakorda ringiga asjad minuni tõi, juhtus midagi katastroofilist. Mina läksin endast välja, vihastasin, solvusin ja nõudsin õiglust! Lisaks sellele, sain ma lõppkokkuvõttes veel sõimata ka, sest siiski olid asjaosalised arvamusel, et ma oleks pidanud selgeltnägija olema ja kõike ette teadma. Vahi lolli-mind!

 

Mis eriskummalised/põnevad lood teil rääkida on seoses klatšimisega? Kuidas või kui tihti saate endast teada huvitavaid fatke, millest te varasemalt teadlikud polnud? 🙂 #sweet16

3 thoughts on “Kuidas tekivad eelarvamused ja klatš?

  1. et kogemusi on aaretult palju,ikka avastad,aegajalt et inimesed on kas minust voi mu lastest tagaselja midkit halba jalle raakinud……………seetottu oli sinu postitus asjakohane,edaspidi tahaks absoluutselt igasugust suhtlust inimestga,kes ei ole olulised enda jaoks,valtida.on raske see elu,aga mis teha..

    Meeldib

  2. Suur tûli ja mõttetud närvirakkude raiskamised põhimõtteliselt ei millestki …🤔
    Enda kohta olen ka hiljuti põnevaid asju kuulnud. Inimestel on hea fantaasia ja endal igav elu vist. Või ongi see tänapäev ühiskonn häda, et teiste elusid elatakse
    ?
    Aga sulle edu ja kallid väiksele preilile !

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s