aktuaalne · Annabel · blogimine · hispaania · seiklus

Kuidas 1.5 tunnisest arstil käimisest sai 6 tunnine seiklus.

Kuna Annabeltšikul on tänase seisuga 4 päeva palavik olnud- 39 kraadi , Nurofen, 35 kraadi   ja siis otsast peale, otsustasime minna Gibraltarile laste arstile. Lisaks kurtis Annabel kõrva- ja hambavalu ning öösiti köhis, a la nagu vajuks tatt kurku ja siis tahaks kurgu puhtaks köhida aga ei õnnestu eriti ja siis hakkab veel öökima ka. Mul üks sõbrants, Kelly helistas ka eile ning soovitas pigem ikkagi arstile laps ette näidata, kui juba palavik nii mitu päeva olnud ja nii ma siis lasin Härral Annabelile aja panna ja saime ilusti täna hommikul kella 10.20-ks kohtumise. 

NB: Annabelil on Härra töö poolt kindlustus Gibraltaril, pidime maksma visiidi eest 50 naela, mis meile hiljem lihtsalt tagasi kantakse. 

Kuna väljas on tormised ja vihmased ilmad, Annabelil palavik ja bussid käivad 2x päevas siis palusin Härral ka otsida meile laenuks mõni auto, töökaaslaselt näiteks sest taksoga oleks ikka maksimaalne jebimine. Esiteks La Alcaidesast taksoga La Linea-sse Gibraltari piirini, koos Cybex Pallas turvatooliga, piiri ületus koos 12 kg lapse ja Cybexiga ning uus takso ja tagasi sama. Füüsiliselt võimatu missioon ja maksma oleks ka pidanud hingetuks põhimõtteliselt. Meil oli vaja hoida seda dineerot Annabeli võimalike ravimite jaoks.

Kristjan autot ei saanud AAAGA mul tuli meelde, meie uutel Eesti naabritel, kes elavad meist umbes 10 min autosõidu kaugusel on ka auto olemas siis proovin õnne, kas nad saavad meid oma päevakavasse võtta ning visata Gibrale ja tuua hiljem koju tagasi ja oh seda rõõmu-saidki! Mul kohe kergem olla, et ei pea haige lapsega mööda busse loksuma ning tuulise, vihmase ilmaga õues olema ja samas saab ka käia ära 1.5 tunniga mitte 6 tunniga, sest bussiga minnes oleks just nii kaua läinud. Mõeldud, tehtud!

Läksime Gibrale, kus siis arst vaatas lapse üle. Muideks, kuna just arsti mängimine on Annabeli lemmikmäng alates Eestis olemisest (sest ta oli reaalselt pool ajast haige ja käis pidevalt arstide vahet) siis ta lasi VABATAHTLIKULT teha  KÕIKE  (Olenemata sellest, et arst osutus inglise keelt rääkivaks meesterahvaks)- kraadida, kõrvu uurida, kuulata, kurku vaadata jne.  Esimest korda, kui ma Annabeliga arstil käisin näitamas teda, kartis ta kõike ja võttis pigem arstide suhtes skeptilise hoiaku, kuid peale kodus 10x päevas arsti mängimist, on kogu skeptilisus kadunud ja arstid on nüüd sõbrad, v.a kui tehakse mõni valusam süst (vaktsiin), sest Annabel laseb veeniverd ka võtta ilma nututa ja lahkelt ulatab õele ise oma käe ja aitab veel veeni kah käe pealt otsida. hehe 🙂 Kas sa teadsid, et kui lapsel mõõda temperatuuri kaenla alt siis tuleb saadud tulemusele liita juurde 0.5 ? Vot täna saime arsti käest teada, et, kui lapsele panna kraadiklaas  (mitte see elavhõbedaga) suhu või kõrva siis ta annab õige tulemuse aga kaenla alla pannes tuleb lisada 0.5 ühikut ja siis saab õige tulemuse. Igaljuhul kuulas doktorihärra Annabeli kopsu ning leidis sealt kahina, vask kõrv oli punane (see, mida laps kurtis, et ai-ai on) ja kurk samuti punane ja köha viitab siis sellele, et on ülemiste hingamisteede põletik. Annabel sai antibiootikumid peale, mis maksid kokku 25 naela, meie valuutas teeb see tervelt 28 eurot, mida on VÄGA palju ühtede laste antibiootikumide eest! 

Peale arsti juures käiku kõndisin Annabeliga meie sõbrantsile vastu, tegime tee peal lõunapausi ning siis helistas Härra ja ütles, et Annabeli pass jäi tema kätte ja ilma selleta me üle piiri ju ei saa. Jalutasime siis Härra kontorisse, võtsime passi ning liikusime taas Gibraltari piiri suunas, jutustades aga paraku olime teelt kõrvale kaldunud ning ekslesime natuke Gibraltaril enne, kui piiri äärde jõudsime aga õnneks Annabel magas samal ajal lõunaund ja ilm oli ilus ja päikseline ning mul polnud selle vastu midagi, et me oodatust veidike kauem trippisime. 09.30 oli meil hommikul start kodust ja umbes 13 paiku siis ehk saime liikuma kodu suunas (3.5 h seiklust siiani 1.5 asemel). Maja ette jõudes aga avastasin, et korteri võtmed on ka jäänud Kristjani kätte…

No siis küll olin pahviks löödud- mis nüüd saab? Me ei hakka ometigi tagasi sõitma, parkima, kõndima üle piiri Gibrale ja tagasi- see oleks oma 2h aega võtnud ning selle aja peale oleks ka tööpäev juba läbi olnud. 

Mõtlesime, mis me mõtlesime ja leidsime koos sellise lahenduse, et autojuht viib meid kogu kupatusega enda juurde ja Härra tuleb bussiga sinna ning sealt tuleme taksoga koju. Nii saime me esimest korda oma uute naabrite kodu ära näha ning lobiseda, Annabel ajas kassi taga mööda korterit ning joonistas ja mina nautisin vaadet. Santa Margaritast taksoga koju sai 16 euroga ja taksojuht oli väga abivalmis ja lahke. Kodus olime umbes 15.30 ehk siis meie arstivisiit võttis enda alla terve päeva ja mitte ainult meie aja vaid ka meie tutika naabri oma. Ma loodan, et nood nüüd meie ebaõnnest ei lasknud end heidutada ning soovivad ikkagi meiega edaspidi ka kokku saada, ilma autota hehe 🙂

Vaade naabrite korteri rõdult Gibraltarile- suht breathtaking, eksole!?

2 thoughts on “Kuidas 1.5 tunnisest arstil käimisest sai 6 tunnine seiklus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s