Pühadeaegne ostuhullus- meie jõule sel aastal ei pea!

Käisime eile oma nüüdseks tavapärasel poetripil linnas, nagu ka kõik eelmised korrad siis võttis see kokku umbes 6 tundi, kell 13.30 lahkusime kodust ja kell 19.00 jõudsime koju umbes (Olgu öeldud, et me läksime ühe bussiga ja tulime järgmisega, sest vahepeal ühtegi bussi meie külla ei sõida). Käisime kõigepealt Gibraltaril, looduspoes. Õigemini mitmes looduspoes, ma otsisin koostisosi oma potensiaalsele äri-ideele, kuid kahjuks ei leidnud ma vajalikke komponente ja pean selle plaani hetkel edasi lükkama. Mis see plaan on? Jätan selle esialgu enda teada ja  avaldan “saladuse” kui reaalselt teostama saan hakata oma mõtet.  Peale Gibraltari looduspoode seadsime sammud Hispaania poole, Carrefour-i, mis on üks suurimaid nn keskuseid La Lineas. Meil oli poelist vajalike asjadega, et mitte suvaliselt hakata kahmama poest asju ja et saaks kiiresi sups sisse ja sups välja sealt. Oeh! Ei olnud see ikkagi nii lihtne!

Liigun paar sammu tagasi ehk räägin meie jalutuskäigust Caffefour-i. Me jalutasime mööda La Linea äärelinna c.a tund aega ja see vaatepilt, mis meile seal avanes, oli pehmelt öeldes kõhedust tekitav. Ma tahtsin pilte teha aga esiteks olid inimesed igalpool ja oleks olnud imelik nende olukorda üles pildistada, teiseks oli meil aja peale minek, muidu oleks meie 6 h tripist kujunenud hoopis 10 tunnine linnaskäik. Mis vaatepilt meile siis avanes? Ümberringi valitses vaesus, prügi oli maas lademetes, eluheidikud istusid äärekivil ning palusid sigaretti ja /või raha. Ehitus oli jäänud mõnes kohas poolikuks või pidigi see nii olema…ma ei tea. Inimestel olid pikad nöörid riputatud akendest välja, kus rippusid riided. Üldine meeleolu oli selline pigem kurb, palju inimesi polnud väljas, mõned üksikud pisikesed tikukarbi suurused poed/söögikohad olid lahti, kuhu tõesti mahtus korraga sisse vaid 2-3 inimest. Kuigi La Linea on täpselt üle piiri Gibraltarist ja neid eraldab vaid väike piiripunkt, ei ole elud ja olud neis linnades võrreldavad. 

Leidsin Internetist ülevaate  tarbimishindade ja elamismaksumuse kohta, La Lineas ehk Hispaanias ja Gibraltaril. Näiteks saab La Lineas 2-kesi söömas käia keskmise hinnaklassiga restoranis 18-30€ eest, sama saab Gibraltaril teha aga  40-50£(edaspidi arvutan euridesse ümber) eest. Karp mune maksab La Lineas 1.50€, Gibraltaril sama palju, 1 kg kanafileed La Lineas 5.15€-ga, Gibral 5.75€-ga. Hispaania poole peal on kohalikus transpordis 1 otsa bussipilet 1.10€, Gibraltaril aga 1.50€ ja kuupiletid on mõlemas riigis sama hinnaga, 25€. Internet (60 Mbps+) La Lineas maksab keskmiselt 40€ kuus, Gibral aga 36€. Liigume elamispindade rendihindade juurde, La Lineas saab rentida 3-toalise korteri kesklinna 750€ eest, Gibraltari kesklinnas aga 2600€ eest. Eelkool, lastehoid, lasteaed Hispaanias on keskmiselt 290€, Gibraltaril saab lapse hoidu panna keskmiselt 400€ eest.

Ma arvan, et võrdluseks on piisavalt materjali ning sellest võime järeldada, et peale rendi-,elamispindade maksumuse ja hariduse (lasteaiad, koolid) maksude, on hinnad üsna samad. Lisaks tuleb kindlasti mainida, et Gibraltaril on kohalikkele teistsugune maksuseadus ja nendele kehtivad teised hinnad jms kui väljamaalastele. Kindlasti huvitab teid ka, palju siis ühes ja teises riigis palka kah saab. Google-t uskudes küündib keskmine palk, peale maksude mahaarvestamist 1100€-ni ja Gibraltaril on (kohalikele) keskmine palk lausa 3200€, netona. Väljamaalastele, k.a meile kehtivad teised seadused ja meie palkadest läheb maksudeks kindlasti kõrgem summa ja seetõttu jääb meile vähem plekki kätte, kui kohalikele. 

Vaadates ümbruskonda La Lineas, kus me poodi jalutasime, ei olnud aru saada, et keegi seal 1100€ kätte saab. Ma arvan, et pigem saadakse palka siin kuskil 800€ kanti. Igaljuhul jõudsime viimaks keskusesse ja sisse astudes tabas mind šokk! Milline hullus-ostuhullus! Terve kaubamaja oli otsast ääreni täis sigimist-sagimist, inimesi, värve ja igasugu ASJU!  Iga nurga peal keegi pakkus midagi ja tahtis miskit kätte surada. Suured kommi-,ja popcorniletid, mänguautod, jõulurongid, millega sõitmiseks on vaja raha välja käia, kuskil valmistati õhupallidest loomi ja taheti siis mingi CD plaat dineero eest kaasa “anda”. Prisma taolisse toidupoodi sisenedes oli üks kollane silt teise otsas kinni. Osta 3 , maksa 2 eest või osta 2 toodet, saad tükkihinna -70% soodsamalt jne. Laste mänguasju oli lihtsalt lademetes…läikivaid elektriautosid, mängukööke, suuri kaisukarusid, nukke, barbie-sid, liumägesid-igast manti! Annabel oli kärus ja AINULT nuttis ja röökis, sest ta tahtis KÕIKE endale saada, kõigega mängida. 

Me olime selleks ajaks juba 4 tundi kindlasti linnas olnud, millest Annabel võibolla pool tunnikest või 45 minutit magas, me olime väsinud ja Annabel ei võtnud hästi vastu igasuguseid selgitusi. Ei pidanud ta pikalt seal vankris istuma, sest ta nuttis nii valju häälega, inimesed jõllitasid meid, mul lõi torkiv valu rindu juba ja nii ma ta lahti lasingi sellesse hullusesse. Me proovisime kiiresti võtta oma asjad ja kaduda, kus kurat aga ega see ei õnnestunud hästi! Inimesi oli palju, järjekorrad olid, üks meist proovis silma peal hoida Annabelil ja jooksis talle järgi ning seletas, miks me hunnikute viisi šokolaadi, kommi, mänguasju jms koju tarida ei saa sealt ning teine siis jooksis pea laiali otsas ja püüdis vajaliku kraami kokku sebida. Ma olin ausalt vihast hullumas ja ma ei olnud Annabeli peale vihane, et ta kõike tahab ja aru ei saa, miks ma ei saa lasta tal kahmata lettidelt magusat ja mänguasju vaid selle peale, et neid kuradi asju nii palju on ja need kõik olid kuskil madalal, kus Annabel on käed külge sai panna. 

Kujutage nüüd ette, inimesi meeletult, teisi lapsi oli seal ka palju, Hispaania naistele kohaselt käis seal toore naiskoori hääl üle ükskõik millest seega, kui me läksime Härraga üksteisest 5 sammu kaugusele siis me juba ei kuulnud ega näinud üksteist. Annabel jooksis ühest lettist teise ja tahtis krabada kaasa igasugust kraami, ma imestan üldse, miks ta ei lähe näiteks jahukotti võtma vaid läheb just vahukomme korvi pistma? Ometigi ta ei ole neid kunagi söönud? Ma proovisin kasutada siis seda taktikat, et lasen vajalikud asjad Annabelil ise korvi visata, mis mingis mõttes ka toimis, lihtsalt vahepeal sattus ikka korvi rohkelt üllatusmune ja barbie-sid. Kui asi hakkas käest minema siis lubasin tal marju võtta, et paneb need korvi ja peale tädile näitamist saab kohe süüa neid.  Lõpuks hakkas ikka asi täielikult väljuma kontrolli alt ja ma olin juba endast välja minemas, kui Annabel leidis kuskilt mini ostukäru…ma ei teagi, kust ta selle rotti lasi, sel hetkel mind ei huvitanud ka, see pälvis ta tähelepanu ja ta sai ise oma käru lükata ja sinna igasuguseid asju sisse panna. 

Lõpuks, kassa järtsis, ladusime ebavajaliku suhkru ostukorvist välja, miniatuurse ostukäru jätsime ka kuskile koos seal sees oleva Annabeli kogutud magusaga ning maksime oma asjad ära ja andsime Annabelile punased sõstrad kätte-tal oli kuni koduni põhimõtteliselt aeg sisustatud nende marjadega-jess! See oli üks kohutav poeskäik! Ma ei tea, mis inimestele ja üleüldse ühiskonnale pähe löönud on, selline ostuhullus ja asjade hullus ajab südame pahaks, ajab silme eest virvendama ja sööb närvid seest! Ma ei tea, kuidas me edaspidi hakkame poes käima, ilmselt me sinna keskusesse oma jalga ei tõsta enam vaid läheme ikka mõnda väiksemasse Lidl-sse, kus ei toimu sellist oksele ajavat ostlemist. Öäkk! 

Muideks, siinkohal on paslik öelda, et sel aastal meie siin Hispaanias ei tähista jõule. See tähendab, et me ei too kuuske tuppa, ei osta jõuluehteid ega kaunistusi koju, me ei tee sünnipäeva- ega jõulukingitusi üksteisele ega Annabelile. Me ei tule jõuludeks ega aastavahetuseks Eesti seega ma ei tee kingitusi ka kellelegi teisele. Ainus, mis me teeme või proovime vähemalt teha, on süüa jõulupraadi ja kuulame Spotifyst jõulumuusikat.  Algul olime pisut kurvad, et elu meile ikka sellist vingerpussi mängib ja meil ei ole just kuigi palju võimalusi, kuid mida aeg edasi, seda suuremat vabaduse tunnet ma tunnen. Me ei pea ostma midagi, me ei pea tegema midagi, me ei pea kuskile minema ja midagi olema. Siin Hispaanias on seda palju kergem teha, sest väljas vaatavad jõulukuuskede asemel meile vastu palmid, lumehangede asemel on meil kõige rohelisem rohi ja kõige värvilisemad lilled, miinuskraadide asemel on meil siin, detsembrikuu seisuga keskmiselt 18 kraadi sooja. Täna käisime õues ja päikese käes oli 26 kraadi sooja, inimesed kõndisid meile vastu kleitidega. No, mis jõulud! Harjumatu!


Kas jõulud on sinu arvates kulukas püha? Palju oled nõus sina kulutama ühe jõulukingituse peale? Millised jõuludega seonduvad väljaminekud on teie perel? (fotoshuut, kingid, jõululaadad, kuuse ost, söögid jne)

One thought on “Pühadeaegne ostuhullus- meie jõule sel aastal ei pea!

  1. Jõulude ajal olime Mehhikos, kokku saime kuuske nii kodus (USAs) kui seal, kinke ka. Oma kingid tulid jaanuaris, igaühele oli lubatud üks, aga läksid kole kalliks. Vanem tütar tahtis American Girl nukku, see ise maksab üle saja dollari, ja noorem sai siis ka selle, kokku nukud ja nende riided tuli pea 500. Hullumaja. Ja mees sai samas hinnaklassis, miksri vms, see siin: https://www.amazon.com/gp/product/B01DKR4WGM/ref=ox_sc_act_title_6?smid=ATVPDKIKX0DER&psc=1 nüd lähen otsin töö endale, need kingid kõik noorema lapse issi alimendirahast :O

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s