Täna ei olnud hea….

päev. Närviline, pingeline, kiire ja üldse-nõme päev oli! Hommikul ärkasin peavalu ja hambavaluga, kurk oli natuke haige ja pea paks. Kella 11-ks pidi vanaema tulema, et Annabeli jälgida natuke, et saaksin finantsarvestuseks veel õppida ja mõtteid koondada. Läks aga hoopis teisiti. Kristjan pani mulle kella 14-ks hambaarsti juurde aja ja seal olles sain teada, et…

Olen hullumas…

  .....vahepeal! Kui ma varem veel ei olnud siis nüüd ma olen veendunud, et lapse saamine on tõsine katsumus ja proovikivi nii isiklikus mõttes kui ka suhtes üldse. Tihtilugu näidatakse avalikkusele ainult kõike head lapsega/lastega seonduvalt...südamed, kallid, kõige armsam, kõige toredam aeg, laps on ime jne jne. Tegelikkuses see nii loomulikult ei ole, no kindlasti…

Tagasilöök!

Kõige viimane asi, milleks mul praegu aega on, on blogimine. Aga ma teen seda praegu ikka, muidu...ma ei teagi...karjun esimese inimese peale, kes mulle vastu kõnnib ja kõikide järgmiste peale ka.  Istun mina siin, šokolaadikook ja tass teed ees, Anna tudub teises toas ja vaatan oma kodust ülesannet....pisarad hakkavad voolama.  Kooli lõpp on, praktika lõpp…